Rukki ja ubade söötmisest sigadele – mõtteid Scandagra talvekonverentsilt


Rukki ja ubade söötmine on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Nende toormete lisamine on üks võimalus, kuidas söötasid saab soodsamaks muuta, kuna rukis ja oad on üldjoontes mõnevõrra odavamad kui näiteks nisu, oder või sojasrott.

Suurenenud kasutus söötades on seotud ka uute sortide turuletulekuga, sest neis sisalduvate toitainete omastatavus loomadele on parem. Nii näiteks saame järjest rohkem infot hübriidrukki positiivsete omaduste kohta sigade juurdekasvule või sealiha kvaliteedile. Samas on nii rukki kui ka ubade söötmisel omad riskifaktorid, millega tuleks arvestada söödasegude koostamisel. Olgu selleks siis näiteks ergotalkaloidide sisaldus rukkis või tanniinide sisaldus põldubades. Liiga suurte koguste söötmisel väheneb tõenäoliselt loomade juurdekasv ja söödaväärindus või tekivad terviseprobleemid. Samal ajal leidub üsna vähe  infot selle kohta, kui palju ube või rukist sigade söötadesse tasuks lisada.
7. veebruaril toimus Scandagra Eesti Talvekonverents Viljandis. Talvekonverentsi raames korraldati seakasvatuse töötuba, kus jagati kogemusi rukki ja ubade söötmisest sigadele.
Lektoriks oli seakasvatuse ekspert Taanist, Flemming Bolø. Flemming Bolø’l on seljataga rohkem kui 20aastane töökogemus söödatööstuses. Viimased viis aastat on ta tegutsenud sõltumatu seakasvatuskonsulendina oma enda ettevõttes SvineOpti ja nõustades seakasvatusi ligi kümnes riigis.
Lektor on viinud läbi arvukalt uuringuid rukki söötmise vallas, selgitamaks välja, milline võiks olla suurim rukki sisaldus sigade söötades, ilma et täheldataks negatiivseid tulemusi järelkasvus või toodangus. Tuginedes peamiselt omaenda kogemustele ja uuringutele leiab Flemming Bolø, et rukki söötmisega emistele on iseenesest võimalik saada sama häid tulemusi kui nisuga, juhul kui rukki sisaldus söötades ei ületa 20%. Kuni 20% rukkisisalduse puhul ei täheldanud ta ka muutusi emiste käitumises. Rukki lisamine muutis söödad odavamaks, kui võrrelda nisupõhiste söötadega. Rukis imetavate emiste söötades andis umbes 2% hinnavõitu ning tiinete emiste söötades umbes 5%. Põrsaste söödas võiks rukist lektori arvates olla kuni 10%. Katseliselt on ta kasutanud ka kuni 20% rukkisisaldust, ilma et oleks täheldanud otseselt negatiivset toimet juurdekasvule. Nuumsigadel soovitab Flemming Bolø kasutada rukist söödas kuni 20%. Suurendades rukki sisaldust 40%-ni nuumikute söötades oli märgata toodangunäitajate mõningast halvenemist. Et rukist oleks mõistlik söötades kasutada, peaks selle hind olema keskmiselt 12–18 eurot tonni kohta madalam kui nisul. Üldiselt soovitab Flemming Bolø kasutada uuemaid rukkisorte, kus ergotalkaloide leidub vähem.
Rääkides ubadest, väitis lektor, et need sobivad hästi võõrdepõrsastele, kuna aitavad vähendada soja kogust söödas. Ühtlasi väheneb kõhulahtisuse tekke risk ning vajadus antibiootikumide kasutuse järel. Kasutatav ubade kogus võõrdepõrsaste söödas võiks olla umbes 15%. Ube saab kasutada ka nuumikutel ja emistel, peamiselt söötade hinna langetamiseks. Toodangut silmas pidades mingit erilist kasu ei ole täheldatud. Lektor leiab siiski, et ubade kasutamisel sigadel on hulk riskifaktoreid ning omalt poolt valmis kasutama siiski üksnes Fuego põldube.

 

Autor:  Marge Malbe, Scandagra Eesti AS söödatehnoloog

 


 

Scandagra logo

 

 


Tagasi