Silotegu 2018 – esimesed niited


Tänavune kevad on olnud erakordne. Külm ja niiske aprillikuu lükkas taimede kasvu algust edasi, sealhulgas rohttaimede, kuid sooja maikuuga tegi loodus kaotatud aja tasa ning jõudis ettegi. Selle aasta esimene siloniide algas nädal aega varem kui tavaliselt. Esimesed niited tehti juba 20. mail. Esimese niite rohu kasv on üldiselt hea, kuna mai esimesel dekaadil oli niiskust veel mullas ning soojad ilmad soodustasid taimede kiiret  kasvu.  Neil, kes väetasid rohumaid kevadel läga või mineraalväetisega, on rohumaade saak hea. Oli ka piirkondi kus põud  tegi liiga ja saagikus seetõttu jäi oluliselt madalamaks kui loodeti.

Tabel. 1. Lõuna- ja Kesk-Eesti põldudelt võetud niiteproovid andsid infot, et alustada koristust optimaalsel ajal.

Niitekõrgus ei tohiks olla väga madal, seega mitte ajada taga viimast sentimeetrit, kuna mulla ja vana kuluga saastumine on siis kõige suurem, see soodustab omakorda riknemist ja hallitust silos ning rikub sööda kvaliteeti ning toiteväärtust. Lisaks toodavad hallitusseened mükotoksiine, mis on suureks ohuks karja tervisele. Esimese niite  ilm oli ja on  rohusilo tegemiseks suurepärane, kuid kuumade ilmade tõttu võib liiga madal niide pidurdada taimede kasvu ja vähendada oluliselt järgmise niite saagikust. Liiga madal, alla 7 cm, niide ei anna rohkem saaki !

Rohtu soovitatakse närvutada kuni 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 48 tundi. Seeläbi paraneb fermentatsioon ning vähenevad sileerimise kaod. Samas pikema närvutamisega kaasneb niitemassis proteiinide lõhustumine, ehk proteiini kvaliteet looma jaoks. Silos tõuseb vabade lämmastikühendite osakaal. Selle aasta esimese niite puhul ei olnud ka pikemaks närvutamiseks üldjuhul vajadust . Liiga pikk närvutamine ei paranda silo kvaliteeti!

Väga oluline on silo tegemisel fermentatsiooni kiirus, sellega säilitame silos rohkem energiat ja proteiini. Et tagada silo säilivus, on oluline jälgida, mitte ainult milline on pH kolm nädalat pärast silo tegemist, samuti peab jälgima, kui kiiresti langeb pH alla 4,5, et silos peatuks proteiinide lagunemine ja mittesoovitavate organismide paljunemine ning elutegevus . Liiga aeglane pH langus langetab silo kvaliteeti! Kiiret pH taseme langust on võimalik saavutada lisades piimhappebaktereid sisaldavaid silokindlustuslisandeid. pH-taseme kiire langus sileerimise esimestel etappidel 2 kuni 4 päeva vähendab haljasmassis oluliselt enterobakterite sisaldust. Kuid kui silos on kas aeglane või ebapiisav kääritumine, võib tagajärjeks olla pH tõus ning enterobakterite arvu kasv loomatervisele ohtlikule tasemele. Puuduliku sileerimise käigus (nt puudulik tallamine) lisanduvate ebasoovitavate bakterite hulgas domineerivad esialgu põhiliselt Erwinia herbicola ja Rahnella aquitilis ja Clostridia.
Need asenduvad hilisemal silo säilitamise perioodil teiste bakteriliikidega nagu Escherichia coli, Hafnia alvei ja Serratia fonticola, millest E. coli on tervisele kahtlemata üks kõige ohtlikumaid.

Kvaliteetse silo saab kindlustuslisandiga, milles on piisav arv piimhappebaktereid. Eestis silotootmise tingimustele ja kultuuridele sobivaks kindlustuslisandiks on kindlasti Sil-All FVA,  mis on tänaseks saanud Euroopa Liidus ja Eestis heakskiidu kasutamiseks ka mahetootmises. Sobib kasutada nii kõrrelistele kui segudele liblikõielistega, tänu sellele, et sisaldab 1 miljon piimhappebakterit ja 4 ensüümi. 1 kg-st silokindlustuslisandist piisab 500 tonni silo valmistamiseks. Sil-All FVA kasutamine annab silole hea kvaliteedi ja ka hea maitseomaduse tänu piimhappelisele käärimisele, see omakorda tagab maksimaalse silosöömuse – rohkem piima silost! Samuti hoiate kokku kiire fermenatsiooniga silokadude arvelt niitmisest söötmiseni, seega kokkuvõttes tuleb silo madalama omahinnaga. Kõrrelistele niitemassidele on sobilik ka Sil All LV.

Milliseks kujuneb, aga teine niide? Hetkel kestev kuivus ja kuumus ei mõju väga madalaks niidetud rohumaadele hästi, sest niidetud rohukamar jääb kaitseta ning sellega seoses suureneb vee aurustumine mullast veelgi. Kellel on võimalus ja silo tegemine kestab, võivad tõsta niitekõrgust, et rohutüü jääks pikem ja varjaks maapinda. Niitekõrgust võiks tõsta 2-4 cm.

Väetamise osas tuleks võimaluse korral kohe kasutada läga. Vedelsõnnikut on soovitatav kasutada kohe peale niitmist 1-2 päeva jooksul, normiga 20-30 t/ha. Vedelsõnniku eeliseks on see, et lisaks toitainetele, niisutatakse mulda, mis on praegusel hetkel taimedele vajalik. Väga oluline on, et sõnnik viidaks otse rohukamarasse ega jääks maapinnale. Maapinnale jäänud vedelsõnnik suurendab järgneva niite ajal silo saastumist klostriididega. Mineraalväetisega väetamisel tasuks oodata vihmade saabumist, kuna kuival mullapinnal taimed väetist ei omasta. Äsja niidetud rohutüüle ei kogune ka suuresti öist kastet, mis lahustaks mineraalväetist. Ideaalsel juhul tuleks ajastada väetise panek enne vihma, et vihm saaks lahustada väetisegraanuli ja viia toitained mulda. Väetise valik sõltub teie põllul kasvavatest kultuuridest, kuid peale esimest niidet on soovitatav kasutada NS tüüpi väetisi.

Autorid: Tiiu Annik, Kaarel Kallion, Kristen Laaneväli, Pilleriin Puskar

 

 


Tagasi