Viljaturu ülevaade 03.august


Viljahinnad on viimased nädalad teinud pöördeid, muutused on olnud kiired, päevas tõuseb turg teinekord 5-6 eurot ja Matif on liikunud järjest kõrgemale. Selline hindade ralli on põhjustatud kõrgetest temperatuuridest ja vähesest vihmast mitte ainult Eestis vaid ka mitmes nisu kasvatuspiirkonnas. Samal ajal on koristus täies hoos, mis peaks hinda mõjutama teises suunas.

Koristuse ajal soovitame kasutada meie kliendiportaali, kus näed jooksvalt online’is oma koormad, fikseeringuid ja muid vajalikke andmeid.
Portaali sisenemine on lihtne.

 

Nisu ja odra hinnad on tõusnud uutele tasemetele. Matif on tõusnud tasemele 213 eur, mis on üle mitme aasta kõrgem tase. Iga uudise kild sh spekulatiivsed uudised, mis külvavad segadust turule, mõjutavad hinna liikumist.
Kuigi hinnad on kõrged ei ole kauplemine turgudel nii aktiivne kui võiks arvata, seda põhjusel, et Euroopa põllumehed ei müü hetkel rohkem kui on varem fikseeritud, sest kohustused tuleb täita ja uusi kohustusi ei julgeta enne saagi koristuse lõppu võtta. Põllumehi, kellel on kõik või suur osa saagist  müümata on siiski väga vähe. See on viinud omakorda olukorrani, kus nii mõnedki suurostjad Euroopa turgudel on jäänud pika ninaga, sest ootasid müügisurvest tingitud hinnalangust.  Suur ostuhuvi ja madal müügihuvi on nagu näide õpikust – sellises olukorras hinnad lähevadki üles ja hoiavad ka laevavalemid kõrgel. Ostjad Euroopas ja ka Egiptuses ning Alžeerias on pidanud tõstma hinda, et üldse osta.
Nisu piirkondades üle ilma on praegugi veel palju küsimärke, kuigi pilt hakkab looma.Suurem tähelepanu on hetkel Euroopal, kus tõesti kuivab. Euroopa saagi ennustajaid on mitmeid ja numbrid erinevad. Konservatiivseim Euroopa nisu prognoos on vaid 130 mln tonni, mis on ca 15 mln vähem kui eelmisel aastal. Austraalias jätkub kuumus ja ohus on saak, mis alles külvati. Juba käivad spekulatsioonid ka Austraalia saagi suunal, mida ennustatakse 10 a madalaimaks, ehk all 13 mln tonni (2017 saak oli 21 mln tonni).
Ameerika pilt on ilusam. Seal on nisusaagi prognoos kõrgem vs eelmine aasta, mistõttu liiguvad Ameerika börsid teises suunas kui Euroopas Matif. Väiksema talinisu saagi kompenseerib suurem suvinisu saak.
IGC (The International Grain Council) info kohaselt on käesoleva hooaja maailma nisu toodanguks 721 mln tonni vs 758 eelmisel aastal, so. 37 mln tonni vähem, lisaks prognoositakse laojääki -18 mln tonni vähem, mis on viimase 6 aasta madalaim.

Nisu Matif

Euroopa nisu saagi prognoosid

Koristusest ja prognoosid:

USA nisu toodang

USA suvinisu saagikus

USA’s on talinisu praktiliselt koristatud, 80% suvinisust on heas või väga hea seisus.
Prognoos +3,3 mln tonni vs eelmine aasta.

Must Meri

Venemaa nisu toodang

Ukraina nisu toodang

Ca 40% talinisust on koristatud. Venemaa saagi prognoos 66 mln tonni. Ka antud numbrit on vähenenud praktiliselt iga nädal. Vahepeal olid jutud, et Venemaa sulgeb nisu ekspordi, kuid need jutud osutusidki kuulujuttudeks, vähemalt praegu. Ka eile 2.aug õhtul kinnitas Venemaa põllumajandusminister Elena Mazneva, et Venemaa ei sulge toidunisu eksporti. Tema kinnitusel saab Venemaaa kogusaak sh nisu olema vähemalt 100 mln tonni.
Venemaa piirkonnad on saanud palju vihma, mistõttu on Volga piirkond vee all. Ca 14 mln tonni talinisu on kahjustatud veest. Seal on oodata turule palju söödanisu, probleemiks on kasvanud terade hulk 10-12%. Madalam kvaliteet tähendab aga ka madalamat hinnataset. Ukraina on koristanud ca 65% talinisust, Ukraina saagi prognoos -20% vs eelmine aasta.

Euroopa

Prantsusmaa ja Saksamaa nisu toodang

Arvestades suurt pilti on Prantsusmaa seis positiivne: 88% talinisust on koristatud, saagikused on madalamad vaid 5-6% ja viimastel andmetel prognoositakse nisu saaki ca 1,5 mln vähem. Prantsusmaa kvaliteet ei ole halvem kui eelmisel aastal, keskmiselt 12% proteiini.  Tavapäraselt koristataksegi Prantsusmaal 11,5-12,5% proteiini toidunisu. Teine pilt on Saksamaal, kus on suured saagikaod. Olenevalt piirkonnast on saagikus väiksem 30-40%. Sama pilt on Poolas ja ka kõigis Põhjamaades on vilja vähem. Taanis pole vihma kaua aega tulnud ja saak saab olema ca 40% väiksem, samuti ei tule põldudest piisavalt õlleotra.
Rootsi kuivab ja ka seal on saagikused ca 30% väiksemad.
Skandinaaviamaad peavad  kindlasti söödavilja importima, eelkõige otra ja söödanisu.
Lisaks on kogu Euroopas tõusnud vajadus kaera ja rukki järele, mistõttu on ka nende kultuuride hinnad tõusnud. Kaera hinnatõusu on põhjustanud kuivus Soomes, mistõttu Soome ekspordib sellel aastal tunduvalt vähem kaera. Kaera saagiks prognoositakse Soomes ca 0,9 mln tonni, mis on -12%, rukki saak on -57% väiksem kui 2017. Soome kogusaagi prognoosiks on 2,3 mln tonni, mis on -18% vs eelmine aasta.
Maapind on kogu Põhja-Euroopas kuiv ja muretsetakse talivilja külvi pärast.

Austraalia

Austraalia ilmakaart 29.07.2018

Siin on kuiv ja maailm jälgib Austraalia ilma. Külvatud pinnad vajavad juba hädasti vett. Kaks järgmist kuud on üliolulised.
Kui 2016 a oli Austraalias nisu saak 32 mln tonni, siis täna räägitakse saagist 18-20 mln tonni, halvimal juhul spekuleeritakse  numbriga 13 mln tonni….
Austraalia uudised mõjutavad maailma vilja hinda veel mitu kuud kuni isegi sealse koristuseni november-jaanuar.

EUR/USD

EUR/USD graafik

Nõrk Euro soodustab kõrget hinda Euroopa põllumehe jaoks.

Rapsi Matif

Rapsi Matifi graafik

Rapsi saagikuse prognoos


Rapsi hind on tõusutrendis. Euroopa rapsi toodangu prognoos 20 mln tonni.
Euroopa saagikus on ca 12% madalam vs eelmisel aastal. Näiteks Saksamaal 8% madalam kui eelmisel aastal.  Rootsis ja Taanis -30 kuni -40% vähem rapsi vs 2017.
Rapsi hind on mõjutatud  nafta, soja ja palmiõli hinna liikumistest. Isegi, kui Euroopa rapsisaak jääb tagasihoidlikuks, imporditakse see kas Ukrainast, Kanadast või Austraaliast.

Soja

Soja Matifi graafik

On olnud pikalt langustrandis, eelkõige USA ja Hiina kaubandussõja pärast.Viimasel ajal on hind hakanud uuesti liikuma üles.

 

 

Jõudu koristustöödel!

 

 

 

 

Marge Pähkel, Scandagra Eesti AS tootejuht (vili, õlikultuurid)


Tagasi