Nädal 38

Talirapsi toiteainevajadusest

Booripuudus rapsil

Paljudel on taliraps juba sellises kasvufaasis, kus on vajalik anda lisaks põhiväetistele lehe kaudu toiteelemente. Vajadus on suurem, kui teatud toiteelementi ei saa taim mullast kätte. Siin võib põhjuseid olla mitmeid, eelkõige on selleks mulla pH, samuti mulla lõimis, ilmastik jne. Mõningatel juhtudel on lehe kaudu väetamine ainuke võimalus, kuidas tagada taimele piisav toiteelementidega varustatus. Kui mullas on piisavalt toiteelemente ja nende kättesaadavus on hea, pole leheväetised üldjuhul vajalikud. Põhiväetised antakse enamasti koos külviga, samuti väävel ja magneesium. Sageli sisaldab põhiväetis boori, kuid rapsi boorivajadus on sageli suurem kui põhiväetisest saadav elemendi hulk.

Siinkohal toon ära peamised põhjused, miks ühte või teist toiteelementi mullast ei omastata või selle omastamine on piiratud. Neid tingimusi tasub arvestada ning väetamisel sellest lähtuda.

  • Booripuudust soodustavateks teguriteks on liivmullad, lämmastiku või kaltsiumi suur sisaldus mullas ehk kõrge pH-ga mullad,külm ja niiske ilm, põud. Kindlasti tuleks anda boori värskelt lubjatud muldadele.

    Kaaliumipuudus rapsil

  • Kaaliumipuudust soodustavateks teguriteks on happelised (madal pH) või kerged leostunud mullad, põuatingimused, tugevad vihmasajud (toitainete leostumine) või liigniiskus, rasked savimullad, mullad väikese K-varuga, magneesiumirikkad
  • Magneesiumipuudust soodustavateks teguriteks on liiv- või happelised mullad, kaaliumirikkad mullad, mullad, mis saavad suures koguses kaaliumväetist, külm ja niiske ilmastik.
  • Väävlipuudust soodustavateks teguriteks on happelised või kerged leostunud mullad, madal orgaanilise aine sisaldus mullas, muldade halb õhustatus (gleistunud mullad), madala tööstusliku väävli saastega alad.
  • Mangaanipuudust soodustavateks teguriteks on orgaanilise aine rikkad mullad, liivmullad, tuhkja struktuuriga mullad, kõrge pH-ga mullad, külm ja niiske ilmastik.
  • Molübdeenipuudust soodustavateks teguriteks on happelised mullad, madal pH, madal orgaaniliste ainete sisaldus mullas.
  • Lämmastikupuudust soodustavateks teguriteks on madala või kõrge pH-ga mullad, kerged leostunud mullad, madal orgaanilise aine sisaldus mullas, põuatingimused, tugevad vihmasajud (toitainete leostumine) või liigniisutus, lagunemata orgaanilise aine/sõnniku (näiteks põhk jne) lisamine või selle suured kogused, kiirelt kasvavad kultuurid.
  • Fosforipuudust soodustavateks teguriteks on happelised või väga leeliselised mullad, madal orgaanilise aine sisaldus, külm või niiske ilm, madala fosforivaruga mullad, suure fosfaatide fikseerimisvõimega mullad, rauarikkad mullad.
  • Tsingipuudust soodustavateks teguriteks on orgaanilise aine rikkad mullad, kõrge pH-ga ja fosforirikkad mullad, fosfaadirikka pinnase lisamine, külm ja niiske ilm.
  • Kaltsiumipuudust soodustavateks teguriteks on happelised mullad, kerged leostunud mullad, happelised turbamullad, naatriumi- ja alumiiniumirikkad mullad, põuatingimused.

Taimetoiteelementide mõju rapsile

Kaaliumipuudus rapsil

 

Kaalium on talve ja külmakindluse seisukohalt üks olulisemaid elemente. Kaalium soodustab suhkrute sünteesi taimedes, tugevdab taimeraku seina ja kudede struktuuri. Seeläbi paraneb vastupanu stressile (nt põud, külm ilm jne), taimed on elujõulisemad ja tugevamad ning talve- ja külmakindlamad. Kui põhiväetisega ei saanud taimed piisavalt kaaliumi, on võimalik kasutada leheväetist Krista K Plus (N 13,7%, K2O 46,3%), Krista SOP (K2O 52% ja S 18%) ja Viva Gel 10-10-50+ME.

 

 

Fosforipuudus rapsil

Fosfori vajadus rapsil rahuldatakse sageli põhiväetise andmisega. Fosfor soodustab kultuuri paremat arengut, suureneb talvekindlus ja paraneb saagikus. Fosforipuudusel on taimedel kidur kasv, juuresüsteem on halvasti arenenud, selleläbi väheneb talvekindlus ning hiljem saagikus. Väga hea on kombineerida erinevaid leheväetisi omavahel, nt Kristalon Yellow, kus on kõrge fosfor juurestiku arengu soodustamiseks ja Viva Gel 10-10-50 või Krista K Plus kõrge kaaliumisisaldusega, talvekindluse suurendamiseks või nt Krista MAP (N 21%, P2O5 61%) + Krista K jne. Suurepärane lahendus on kasutada kõrge K ja P sisaldusega toodet Nu-Phos 38 (N 52 g/l, P2O5 380 g/l, K2O 201 g/l) või kõrge fosforiga kompleksleheväetisi Viva Gel 10-50-10. YaraVita KombiPhos (P2O5 440 g/l, K2O 75 g/l, MgO 67 g/l, Mn 10 g/l, Zn 5 g/l).

Väävlipuudus rapsil

Väävlit vajab taliraps 3 tonni saagi moodustumiseks 30-40 kg/ha. Väävlipuuduse avastamine hooaja alguses on väga oluline, sest raps on eriti tundlik väävlipuuduse suhtes. Sellega seoses võib tekkida märkimisväärne majandusliku tulu kaotus. Esimene puudustunnus algab noorematest lehtedest, kus lehed muutuvad kollaseks (marmorjaks), kollasus algab lehe servadest. Teine väga selge tunnus ilmneb õitsemisel, kus õied on väikesed ja kroonlehed kahvatu värvusega. Väävel soodustab õitsemist, ühtlasemat valmimist, suurendab terade saagikust ning seemnete õlisisaldust. Lehe kaudu saab väävlit anda lisaks YaraVita Thiotrac’ga (N 200 g/l, S 300 g/l), Hefe Efect S (N 207 g/l, S 300 g/l) või kompleksmikroväetisi väävliga Profi Raps, Hefe Doctor S, Boson.

Magneesiumipuudus rapsil

 

Magneesiumi tarve on rapsil kolm korda suurem kui teraviljadel, 3 tonni saagi saamiseks tuleks anda 20-30 kg/ha magneesiumi. Magneesiumipuuduse väliseks tunnuseks on kloroos. Vanematel lehtedel tekib lehtede soonte vahel kolletumine, samuti levib pruun või purpurne kirme alates lehe servadest. Magneesium soodustab paremat kasvu, õitsemist ja ühtlasemat valmimist, suurendab saagikust ning seemnete õlisisaldust. Lisaks põhiväetisele saab magneesiumi anda ka lehe kaudu nt. magneesiumsulfaadina MagnuS (S 13%, MgO 16%), EPSO Top (S 14%, MgO 16%) või kompleksmikroväetistes koostisosana nagu Profi Raps, YaraVita Brassitrel PRO, Profi Basis Plus, YaraVita Gramitrel, Boson, Epso Combitop, Epso Microtop.

Boor’i vajab raps umbes 400-500g/ha. Boor vähendab taimede kadu talvitumisel, soodustab nende kasvu ja suurendab toitainete omastamise võimet ning valmistab ette kiiret kevadist narmasjuurte arengut. Tänu boorile on taimedel rikkalikum õitsemine, ühtlasem valmimine, saagikus ning seemnete õlisisaldus. Booripuudusel varred mõranevad ning lehed on kortsulised, halveneb õitsemine, väheneb kõtrade moodustumine ja täitumine ning raps valmib ebaühtlaselt. Boori on soovitav lisada näiteks koos kasvuregulaatoriga paagisegusse 1,0-2,0 l/ha Profi Boor 150 (B 150 g/l), YaraVita Bortrac (B 150 g/l), Foliarel QS 21% Boor (B 210 g/kg), samuti võib kasutada mõnda boori sisaldavat kompleksmikroväetist nagu Profi Raps, Boson, YaraVita Brassitel PRO, Epso Microtop jt.

Mangaan’i vajadus rapsil on umbes 750-1250 g/ha. Mangaan aktiviseerib ensüümide toimet ning fotosünteesi. Alandab nitraatide sisaldust seemnetes ja suurendab proteiini sisaldust. Mangaanipuudus võib põhjustada ähmaseid kollaseid laike esmalt hiljuti täissuuruse saavutanud noorematel lehtedel. Lehtedel võivad tekkida kärbunud täpid ning rapsi kasv võib pidurduda ning hilineb kõtrade täitumine. Sageli võib segi ajada selle magneesiumipuudusega, kuid viimase puhul tekib lehtedel punetus. Mangaanivajaduse rahuldamiseks sobivad tooted on Profi Mangaan-nitraat (N 110 g/l, Mn 235 g/l), YaraVita Mantrac Pro (N 69 g/l, Mn 500 g/l), mangaansulfaat (Mn 31%).

Lisaks vajab raps vaske 50-100 g/ha, tsinki 200-400g/ha ja molübdeeni 10-15g/ha. Vajadusel soovitame kasutada spetsiaalselt rapsile mõeldud kompleksmikroväetisi, mis sisaldavad vajalikke toiteelemente nagu Profi Raps, YaraVita Brassitrel Pro ja Boson, samuti YaraVita Universal Bio, erinevaid Viva Gel’e või Kristalon’e. Teatud toiteelemendi vajaduse rahuldamiseks kasutada nt Profi Vask’e (N 52 g/l, Cu 119 g/l), Wuxal Vask’e (N 68 g/l, S 34 g/l, Cu 68 g/l), Profi Tsink’i (N 57 g/l, Zn 134 g/l), YaraVita Zintrac’i (Zn 700 g/l), YaraVita Mantrac Pro’d (N 69 g/l, Mn 500 g/l) jt.

Magneesiumipuudus rapsil

Mahetootjatele sobiv põhiväetis on Patentkali, mis sisaldab kaaliumi (K2O 30%), magneesiumi (MgO 10%) ja väävlit (SO3 42,5%). Lisaks on mahesertifikaadiga lehekaudsed tooted EPSO Top (MgO 16%, SO3 32,5%), EPSO Combitop (MgO 13%, SO3 34%, Mn 4%, Zn 1%) ja EPSO Microtop (MgO 15%, SO3 31%, B 0,9%, Mn 1%). Taimede kasvu ergutamiseks ja toiteelementide puuduse vältimiseks on Scandagral pakkuda mahetootjatele mitmeid tooteid. Kõik tooted oleme pannud ühtsesse trükisesse, millega saab tutvuda aadressil: https://scandagra.ee/trukised/

 

Põldoa närvutamine enne koristust

Põlduba, läheb veel nädal, enne kui koristusküpseks saab

Viimane nädal on palju uuritud, et millal on ikkagi õige aeg põlduba desikantidega töödelda. Kuna kasvuperiood on veninud tavalisest pikemaks ning ilmastik ei soosi koristust, siis on desikandi kasutamise eesmärgiks vähendada kuivatuskulusid ja muuta koristustööd ladusamaks. Väga oluline on teada, et lehestikku ei tohi närvutada liiga vara, sest desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga, seega on oluline, et põlduba oleks desikandi kasutamisel koristusküps. Koristusküpseks loetakse põlduba siis, kui enamus kaunadest on muutunud mustaks, alumised kaunad on veel kollakad ja seemne sooneke on must. Varajased põldoa sordid hakkavad koristusküpseks saama. Hilisemate sortide valmimine võib hinnanguliselt võtta nädal või paar, sõltuvalt sordist ja külviajast isegi rohkem aega.

Põldoa seemne sooneke pole veel must

Närvutamiseks võib kasutada desikanti Dessica, mille kulunorm on 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 4 päeva, Diqua kulunorm on 2,0-3,0 l/ha ooteajaga 7 päeva ja Reglone Super’it kulunormiga 4,0-5,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Tooted on vihmakindlad juba 15 minuti möödumisel pärast pritsimist ja mõjuvad kiiresti kõikidele taime rohelistele osadele. Mõne päeva möödudes on enamik taimedest täielikult kuivanud. Mõju on parem kaheidulehelistele umbrohtudele ja ka kultuuridele, milleks on põlduba. Desikandid ei mõju mulla kaudu ega oma mõju järgnevatele kultuuridele.

 

Kui märkad oma põllul probleeme või soovid lisainfot meie toodete kohta, võta nõu saamiseks julgesti ühendust oma piirkondliku müügispetsialistiga!

Põlluinfo PDF

Autor: Scandagra agronoom-nõustaja Tiiu Annuk