Nädal 21

Eesti ilmastikutingimused on piirkonniti väga erinevad, nii on Lõuna-Eesti pool tulnud lausa paduvihmasid, seevastu Virumaal pole sadanud tilkagi. Sellest tulenevalt on ka taimede kasvamine erinev. Enamusel talinisudest on moodustunud esimene kõrresõlm, suures osas ka teine ja isegi kolmas.

Kuidas määrata teraviljadel kasvufaasi?

Kõrresõlme kindlakstegemiseks tõmmake taim välja. Valige kõige tugevam võrse ehk peavõrse. Tõmmake alumised lehed ära ning lõigake võrsumissõlm (koos juurtega) ära. Seejärel poolitage kõrs liikudes võrsumissõlmest ülespoole. Kui võrsumissõlme ja esimese sõlme vahe on enam kui 1 cm, on esimene sõlm moodustunud, seega on kasvufaas 31. Kui vahe on väiksem, siis taimedel pole veel kasvufaas 31, ehk esimest sõlme ei loeta moodustunuks, kuigi ta on näha ja katsudes tuntav.

Kasvufaas 32  kui esimese ja teise sõlme vahe on vähemalt 2 cm. Kui sõlmede vahe on väiksem (kuigi 2. kõrresõlm on näha), ei loeta veel teise kõrresõlme faasiks.
Kasvufaas 33  kui teise ja kolmanda sõlme vahe on vähemalt 2 cm. Kui sõlmede vahe on väiksem (kuigi 3. kõrresõlm on näha), ei loeta veel kolmanda kõrresõlme faasiks. Sel ajal on viljapea juba piisavalt suur ning hakkab ilmuma lipuleht.
Kasvufaas 37 – lipulehe ilmumine st ilmunud on viimane, veel keerdunud kõrreleht (lipuleht).
Kasvufaas 39 –  lipulehe keeleke on ilmunud nähtavale.
Kasvufaas 49 – sõltuvalt liigist kas on ilmunud nahtavale ohete tipud või viljatupp on paotunud.

Leheväetamine teraviljadel

Võrsumise lõpust – kõrsumise algusest hakkab moodustuma viljapea. Viljapea moodustumise faasis ei tohiks taime nälga jätta, seetõttu on hea anda sel ajal lisatoiteaineid, sest kogu kõrsumise aja toimub viljapea areng. Soovitame erinevaid kompleksmikroväetisi nagu nt Profi Basis Plus, mille toiteainetesisaldus vastab teraviljade spetsiifilistele mikrotoitainetealastele nõuetele. Toode sisaldab vaske 50 g/l, mangaani 163 g/l ja tsinki 101 g/l, lisaks lämmastik 89 g/l ja magneesium 57 g/l. Kulunorm 1-2 l/ha. Samuti YaraVita Universal Bio, Viva Gel, Kristalon jt väetised. Kui on aga tekkinud erinevate elementide puudustunnused, tuleks anda juurde konkreetset elementi. Põhjused võivad olla nii mullastikus, nt pH pole toiteelemendi jaoks sobiv või pole piisavalt elementi mullas. Teraviljade mikroelementide keskmine vajadus: boor 50-100 g/ha, mangaan 500-1000 g/ha, vask 50-100 g/ha, tsink 300-500 g/ha ja molübdeen 4-8 g/ha.

Lisaks tuleb taliteraviljadel saagi suurendamiseks jätkata UBP-110 kasutamist võrsumise lõpul – kõrsumise alguses (lisaks puhtimisele, sügisesele pritsimisele ja vegetatsiooni alguse pritsimisele). Kuna teravilja saak moodustatakse juba varajastes kasvufaasides, siis on oluline luua taimedele kasvamiseks ja arenemiseks neile sobivad tingimused. UBP-110 aitab seda teha, kuna aitab elimineerida keskkonnast tulenevad negatiivsed mõjud taimekasvule ja saagi moodustumisele (põud, liigniiskus, temperatuuri kõikumised, ebapiisav toitainetega varustatus, toitainete vähene kättesaadavus jne). UBP-110 kiirendab taimede ainevahetusaktiivsust ja tänu sellele suudab UBP-110 parandada ka segupartnerite toimet. Segamisel tuleb UBP-110 pritsipaaki lisada esimesena. Lisaks võiks arvestada, et UBP 110 lahustub küll vees kiiresti, aga on siiski parem külma vee kasutamise korral soovitud kogus eelnevalt ämbris lahustada ja siis pritsipaaki lisada. Kulunorm ühele pritsimiskorrale 150 g/ha.

Leheväetistest kirjutasime taimekasvatusalastes nõuannetes nädal 18 (link), seal on ära toodud enamus tooteid, kui nende toitelementide sisaldused. Lisaks saab uurida leheväetiste kasutamise ja sisalduste kohta trükisest: Taimede lehekaudne väetamine (link).

Teistkordne kasvureguleerimise aeg on saabunud

Cycocel 750 (Stabilan 750 SL, CCC)  kasutamise aeg talinisul hakkab ümber saama. Cycoceli on soovitav kasutada eelkõige võrsumisfaasis, et suurendada produktiivvõrsete arvu ja tugevdada juurestikku. Väga hilises faasis Cycoceli kasutamine võib kahjustada teraviljapead.

Kui soovite siiski Cycoceli kasutada, tuleks vähendada kulunormi, nt kasutada 0,4-0,5 (0,75) l/ha. Parim lahendus on sel juhul kasutada kõrsumise algusest kuni teise kõrresõlmeni, kasvufaas 32. (mitte hiljem) nt Cycocel 750 paagisegus toodetega nagu Moddus 250 EC, Regucil, Trimaxx või Trinexa. Segus vähendada mõlema toote kulunormi, näiteks 0,4-0,5 l/ha Cycocel 750 + 0,2 l/ha Moddus. Nii vähendate Cycoceli võimalikku kahjulikku mõju viljapea arengule ning saavutate mõlema toote efektiivse toimimise. Rukkil seevastu võib alates 2. kõrresõlmest kuni kõrsumise lõpuni (BBCH 32-39) kasutada Stabilan 750 SL’i kulunormiga 1,5-2,0 l/ha.

Kui olete planeerinud kasutada Medax Topi ja pole kasutanud Cycoceli, aga soovite ikkagi esimese ringi kasvuregulaatori mõjuefekti, sest hilisemas kõrsumisfaasis ei ole enam kuidagi võimalik kompenseerida ära jäänud varasemat toimet alumistel kõrresõlmedele, siis kasutage seda jagatuna. Esimeses ringis, kuni kasvufaasini 32, lühendatakse ja tugevdatakse efektiivselt olulisi alumisi kõrresõlmi ning lisaks soodustatakse juurestiku arengut. Kulunorm Medax Top’il minimaalselt 0,5 l/ha, parem on siiski kasutada 0,75 l/ha. Teine pritsimine võiks toimuda umbes kaks nädalat hiljem, tavaliselt kuni lipulehe ilmumiseni, hiljemalt lipulehe lõpliku lahtrirullumiseni. Teise pritsimise toime avaldub keskmistel ja ülemistel kõrresõlmedel ning tagab edasise kõrre lühendamise ja tugevdamise ning seeläbi väheneb lamandumisrisk veelgi, soovitatav kulunorm 0,5 l/ha. Ühekordsel pritsimisel ja kui eelnevalt Cycoceli pole kasutatud, võiks kulunorm olla vähemalt 0,75 l/ha. Registreeritud kulunorm talinisule, tritikalele, rukkile ja taliodrale on 0,75-1,5 l/ha. Optimaalne pritsimise aeg on alates 2. kõrresõlmest (kasvufaas 32) kuni lipulehe ilmumiseni kasvufaasis 37, kuid kasutada võib juba kõrsumise algusest (kasvufaas 30) kuni lipulehe keelekese nähtavale ilmumiseni (kasvufaasini 39). Planeeritud kulunormi tuleb vähendada kuni 20% ja vee kulu samavõrra suurendada üle 20 oC temperatuuride juures ja kergete muldade korral. Samuti väiksema lämmastikväetise koguse või lühema kõrrega sortide kasvatamisel.

Alates kõrsumisfaasist kasutatakse kasvuregulaatoritena ka etüültrineksapak toimeainet sisaldavaid tooteid. Moddus 250 EC/Regucil kulunormiga 0,3-0,4 l/ha nii rukkil, tritikalel kui talinisul, taliodral kulunorm 0,4 l/ha. Trimaxx’i kulunormid talinisul 0,2-0,4 l/ha, rukis 0,3 l/ha, tritikale 0,3-0,5 l/ha ja talioder 0,2-0,5 l/ha. Trinexa kulunormid on talinisu 0,2-0,4 l/ha, rukis, tritikale ja talioder  0,4-0,6 l/ha. Kõrsumise alguses (faas 31-32)  koos fungitsiidiga võib kasutada etüültrineksapaki sisaldavaid tooteid vähendatud kulunormiga 0,2 l/ha, kuna fungitsiidid võimendavad kasvuregulaatori mõju ja seega aitavad vähendada kulunormi. Hilisemates kasvufaasides tuleb norme tõsta, et saavutada soovitud efekti, tooteid võib kasutada kuni lipulehe ilmumiseni. Neid võib segada paljude fungitsiidide, herbitsiidide, insektitsiididega, kasvuregulaator Cycocel’iga ja vedelväetistega.

Medax Max sisaldab kahte toimeainet (proheksadioon-kaltsium 50 g/kg ja etüültrineksapak 75 g/kg). Tänu kahe toimeaine segule töötab toode kiirelt ja pikalt. Allolevast videost on näha mõlema toimeaine aktiveerimine ja toimeviis. Vähendab lehtede ja viljapeade raskusest tingitud lamandumisriski (eriti kui need on märjad). Suureneb kõrre läbimõõt ja tugevus, lisaks soodustab juurestiku arengut. Talinisu, tritikalet, taliotra, ja rukist võib pritsida kuni kasvufaasini 49. st sõltuvalt liigist kas on ilmunud nahtavale ohete tipud või viljatupp on paotunud. Medax Max kaldub olema rohkem efektiivne hilisemates kasvufaasides kasutamisel. Üldjuhul peaks kulunorm olema hilisemas kasvufaasis kasutamisel väiksem võrreldes varasemas kasvufaasis kasutamisega. Taliviljadel lubatud kuni kaks pritsimist 7 päevase intervalliga. Talinisu ja tritikale kulunorm 0,3-0,75 l/ha, talioder ja rukis 0,5-0,75 l/ha.

Medax Max video link

Läbiviidud laboratoorsete katsetele põhjal sobib Medax Max keemiliselt ja füüsikaliselt kokku järgmiste toodetega: Cycocel 750, Cerone, Fastac 50, Allegro Super, Capalo, Bell Super, Viverda, Adexar, Ceriax, Priaxor, Librax, Biathlon 4D ja Axial 50 EC. Kuna tegu on granuleeritud tootega, siis lisa Medax Max paagisegusse esimesena. Vaata siit videost, kuidas on kõige parem Medax Max paaki lisada.

Medax Max paagisegu video link

Kasvuregulaator Cerone (etefoon 480 g/l) kasutamisel tuleks jälgida, et ei pritsitaks liiga hilja, kui vili hakkab pead looma. Cerone’t tohib talinisul, tritikalel ja taliodral kasutada alates teisest kõrresõlmest kuni ohete nähtavale ilmumiseni. kulunormid talinisul ja tritikalel 0,5-1,0 l/ha ja taliodral 0,75-1,0 l/ha. Rukkil võib kasutada juba esimesest kõrresõlmest, kuni ohete nähtavale ilmumiseni, kulunorm 1,0 l/ha. Cerone’d ei tohi segada umbrohutõrjevahenditega ja mineraalväetistega, kuid võib haiguste ja kahjurite tõrjeks mõeldud toodetega.

Terpal (mepikvaatkloriid 305 g/l, etefoon 155 g/l) on kasvuregulaator teraviljadele, mis muudab teraviljade kõrred lühemaks ja tugevamaks, vähendades seeläbi lamandumisriski. Eriti tõhus mõju on Terpal’i pritsimisel nii taliodral kui ka suviodral ennem ohete ilmumist (kasvufaas 47-49), tagades ülemise 1/3 kõrreosa lühenemise ja vajaliku kõrre elastsuse. Rukkil on Terpal’i kasutamise aeg alates 2. kõrresõlmest kuni pea loomise alguseni (kasvufaasini 49), kulunorm 1,0-1,5 l/ha. Talinisul ja taliodral kasutada alates 2. kõrresõlmest kuni viljatupe avanemiseni, kulunorm 1,0 – 1,5 l/ha. Terpal on segatav fungitsiidide ja leheväetistega. Sellisel juhul tuleks kasutada madalamaid kulunorme, Terpal’it ei tohi segada herbitsiididega, herbitsiidide ja Terpal’iga töötlemise vahele peaks jääma 8 – 10 päeva.

Üldjuhul kasvuregulaatoreid ei soovitata kasutada, kui vili on ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu stressis (põud, liigniiskus) või kui õhutemperatuur on liiga kõrge või madal. Samuti ei anna kasvuregulaatori kasutamine head tulemust madala väetusfooni ja nõrgalt arenenud taimiku korral ning liivmuldadel.

Teraviljadele on jahukaste (Erysiphe graminis) lööbinud

Kasvureguleerimisega koos on sobiv aeg teha ka fungitsiidi ring. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata suure lopsaka taimikuga põldudele, kuna nakatumist soodustab taimiku tihe seis, suur niiskus ja madal temperatuur ning ühekülgne väetamine. Kõige vastuvõtlikum on teravili just kiirel kasvuperioodil. Jahukaste esmaseks tunnuseks on valged seeneniidistiku laigud. Kirme koosneb seeneniidistikust ja lülieoskandjatest, millest lülistuvad lahti eosed. Idanemine, nakatumine ja eoste moodustumine toimub soodsates tingimustes 7-10 päevaga. Arenguks optimaalne temperatuur on 15-22 °C. Vajadusel kasutage fungitsiide, näiteks sobivad selleks Arcer Turbo, Epox Top, Falcon Forte, Capalo, Talius, Leander jt.

Talirapsil valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) ja selle tõrje

Valgemädaniku pritsimise orienteeruv aeg on esimeste õielehtede langemisest rapsi peaharul kuni täisõitsemiseni. Teisisõnu, kui on avanenud 75% peavarre õisikust ja rohkem kui 50% külgharude õisiku pungadest ning esimesed kõdrad on alustanud kasvu. Valgemädaniku eosed ei nakata lehti ja varsi kohe nendele sattudes, vaid eoste idanemiseks on vajalik toitepinnas rapsi varisenud õielehtede ja neil paikneva õietolmu ning muu ainete seguga. Õielehtedel on eosed eluvõimelised kuni 21 päeva. Vihmad ja tugevad udud, mis hoiavad lehed ja varred märjana 2-3 päeva soodustavad nakatumist. Lisaks soodustab valgemädanikku riski vihmane ilm õitsemise ajal, öine kaste ja udu. Valgemädanikuga koos tõrjutakse ka kuivlaiksust, kuid väga efektiivne see pole, kuna kuivlaiksusesse nakatumine toimub hiljem, tema pritsimise orienteeruv aeg on esimeste haigustäppide esinemine kõtradel. Valgemädaniku tõrjeks sobivad tooted on nt Cantus Gold, kulunorm 0,4-0,5 l/ha, Amistar Gold 1,0 l/ha (UUS!), Amistar Xtra 1,0 l/ha, Tilmor 0,8-1,2 l/ha, Prosaro 1,0 l/ha, Propulse 0,8-1,0 l/ha.

Talirüpsile on lubatud nimetatud toodetest Propulse 0,8-1,0 l/ha, Prosaro 1,0 l/ha, Tilmor 0,8-1,2 l/ha.

Enne valgemädaniku tõrje tegemist hinnake eelnevalt kõiki riskitegureid (vt tabel), kas taliraps üldse vajab valgemädaniku tõrjet. Tõrjevajaduse arvutamise kalkulaator on kättesaadav Eesti Taimekasvatuse Instituudi kodulehel: http://www.etki.ee/images/kalkulaator_pritsimisvajaduse_arvutamiseks.htm

Valgemädaniku tõrjevajaduse arvutamine

Küsimused Vastused Punktid
Valgemädaniku nakkuse intensiivsus? Tugev 20
Keskmine 5
Nõrk või puudus 0
Millal kasvatati rapsi samal põllul viimati? 1-4 aastat tagasi 10
5-10 aastat tagasi 5
Üle 10 aasta tagasi 0
Taimiku tihedus koos umbrohtudega? Tihe 20
Normaalne 5
Hõre 0
Sademed viimase kahe nädala jooksul? Üle 30 mm 10
10-30 mm 5
Alla 10 mm 0
Ilmaennustus järgnevaks nädalaks? Vihm ja kõrge õhuniiskus 15
Kuiv ja päikeseline 0
Punktide summa vastavalt valikutele

*Valgemädaniku nakkuse intensiivsus viimasel viiel aastal vastuvõtliku kultuuri kasvatamisel (raps, kapsas, ristik jne). Kui ei tea, siis vali “Tugev”, kui rapsi kasvatati viimastel aastatel; “Nõrk”, kui eelneval kolmel aastal rapsi ei kasvatatud.

Tõrjesoovitused:

0-35 punkti: Väga väike risk, et valgemädaniku nakkus põhjustab olulist saagikahju. Pritsimine ei ole vajalik.

40-55 punkti: Keskmine risk olulist saagikadu põhjustava valgemädaniku nakkuse esinemiseks. Soovitatav on nädala möödudes hindamist korrata. Pritsimine võib osutuda vajalikuks juhul, kui ilm muutub vihmaseks.

60-75 punkti: Suur risk, et valgemädanik põhjustab olulist saagilangust. Pritsimine on vajalik.

Kõdra peitkärsakas (Ceuthorrhynchus assimilis), kõdrasääsk (Perrisia brassicae sün Dasyneura brassicae) ja nende tõrje

Kõdra-peitkärsakas on meil üks kõige sagedamini esinevaid peitkärsaka liike ja seega üks talirapsi võtmekahjureid. Mardikad on kuni 3,0 mm pikkused tuhkjashallide karvadega kaetud kõvera kärsakuga. Nad hakkavad kogunema õitsemise alguses taimedele, et seal toituda õietolmust. Kärsakad kahjustavad kõdraalgmeid, munedes 2-4 cm kõtradesse. Munadest koorunud tõugud söövad seemneid.  Niiskete ilmadega on kõtrades olevad väljumisavad sissepääsuteeks seenhaigustele. Samuti soodustab kahjur kõdrasääse munemist kõtrades olevate vigastuste kaudu. Kõdrasääse arvukus on meil viimastel aastatel oluliselt tõusnud ning kahjustused suured. Kuna kõdrasääse paljunemine sõltub suuresti maakirpude või kärsaka olemasolust, siis üheks tõrje viisiks on eelmainitud kahjuritest vabanemine, see raskendab ka kõdrasääse munemist. Tõrjeaeg kõdra-peitkärsaka vastu on õite kroonlehtede varisemisel ja esimeste väikeste kõtrade staadiumis. Tõrjekriteeriumiks loetakse kui õitsemiseelsel perioodil on 1-2 mardikat taime kohta ja sellise asustusega taimi on 10%. Vajadusel pritsitakse teistkordselt õite kroonlehtede varisemisel ja esimeste kõtrade moodustumisel, mis kattub sageli valgemädaniku tõrjega.

Taimede õitsemise ajal on lubatud kasutada vaid neid tooteid, mille etiketile on tehtud konkreetne märge, et on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Talirapsile kui rüpsile on lubatud järgmised insektitsiidid: Biscaya (tiaklopriid 240 g/l) kulunorm 0,3 l/ha, Proteus OD (taklopriid 100 g/l, deltametriin 10 g/l), kulunorm 0,6-0,75 l/ha. Mesilaste kaitsmise eesmärgil mitte kasutada taimede õitsemise ajal Proteus OD’d paagisegudes fungitsiididega. Mavrik/Evure (toimeaine tau-fluvalinaat), mõlema toote kulunorm 0,2 l/ha. Juhul kui rapsipõllu läheduses on mesila soovitame pigem kasutada tooteid Mavrik/Evure, mis oma unikaalsetele omadustele on ohutu kimalastele, mesilastele, lepatriinulastele ja teistele kasulikele putukatele.

Kõiki lubatud tooteid võib kasutada hommiku ja õhtutundidel, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus pole alanud või on lõppenud (kell 22:00-05:00).

Tiiu Annuk
Scandagra Eesti AS agronoom-nõustaja

Kui märkad oma põllul probleeme või soovid lisainfot meie toodete kohta, võta nõu saamiseks julgesti ühendust oma piirkondliku müügispetsialistiga!