Nädal 24

Kapsakoi röövikud

Eelmise nädalal saabunud jahedamad ilmad tõid kaasa vihma, kahjuks mitte küll kõikides Eesti piirkondades ning kolmapäeva öösel vastu neljapäeva langesid kohati temperatuurid alla nulli. Külmakahjustused tabasid eelkõige põua käes vaevlevaid suvirapsipõlde, samuti põllu madalamaid kohti ning taimi, mis kasvad eelkõige just kergematel ning turvasmuldadel. Näha on valgeks tõmbunud rapsitaimi.

 

 

 

Putukatest rapsil ja teraviljadel

Lisaks ebasoodsatele kasvutingimustele (kuumus, põud, ebaühtlane tärkamine) kimbutavad suvirapsi kahjurid. Eelmine nädal leidsime suvirapsil kapsakoi (Plutella xylostella) röövikuid ning ka hiilamardikad (Meligethes spp) on lehtede vahel peidus, ootamas rapsil arenevaid õiepungi. Samas võivad suvirapsile muneda ka varre-peitkärsakad (Ceuthorrynchus pallidactylus), kuigi tõenäoliselt suuremad kahjustused tehti talirapsil, kuna kuumad ilmad soodustasid lühemat munemisperioodi. Tõenäoliselt võivad kahjustused olla suvirapsi varajasemates külvides. Talirapsil võib kohata nii kõdra-peitkärsaka (Ceuthorrhynchus assimilis) kui kõdrasääse (Dasyneura brassicae) kahjustust, lisaks varre peitkärsaka kahjustust. Viimase vastu kahjuks enam midagi ette võtta ei saa.

Teraviljadel võime kohata massiliselt lehetäilasi (Aphididae), ripslasi (Thripidae), viljakukkesid (Lema melanopa, L. lichenis) jt. kahjureid. Väga arvukalt on sel aastal teraviljadel rootsi kärbse (Oscinella frit) kahjustust ja eelkõige oleme täheldanud piirkondades, kus on vähem vihma sadanud. Rootsi kärbes muneb teravilja lehekaenlasse. Vastsed on kuni 4 mm pikad, valged, jalutud ning ilma eristuva peata vaglad. Vaglad vigastavad keskmise lehe alust, leht kolletub ja närtsib. Kolletunud lehe alumine osa on märg ja tundub mälutuna, ning tuleb tõmmates kergesti ära. Eestis annab 2, harva 3 põlvkonda. Esimene põlvkond kahjustab suvi-, teine talivilju. Kahjuri hulgalisel esinemisel jäävad põllule suured tühikud. Kahjustatud peavõrsega taimed annavad palju mitteproduktiivseid võrseid, meenutades puhmikut. Kahjustus on enamasti koldeline. Kõrreliste pähikutes kahjustavad kas esimese põlvkonna hiljem koorunud või teise põlvkonna vaglad. Kahjustuse tagajärjel muutuvad terad kõlujaks, sellise tera sisemusest võib leida vagla, nuku või nukukesta. Kahjustuse ja saagikao suurus oleneb kollete arvust ja suurusest ehk kahjustatud pinnast. Mõnel põllul on see ulatunud 30%-ni. Tõrjekriteerium: kui alates tõusmetest kuni võrsumisfaasi lõpuni on 10-15% taimi on kahjustatud, tuleb keemiliselt pritsida. Kuna kahjurid on taime sees, sobivad vaid süsteemse toimega tooted nagu Danadim 40 EC, kulunorm 0,5 l/ha ja Proteus OD, kulunorm 0,6-0,75 l/ha.

Suvirapsi kahjuritest

Arvestades varasemate aastate ulatuslikke kahjustusi just kuiva kevade puhul, ei tohiks kapsakoi esinemist tähelepanuta jätta. Kapsakoi on pisike hallikas liblikas, kelle tiibade siruulatus on 15-17 mm. Vastsed on 12 mm pikkused, roheka keha ja pruuni peaga röövikud, kes puudutamisel hakkavad elavalt vingerdama või laskuvad võrgendi abil lehelt alla. Kapsakoi muneb ristõieliste lehtede alumisele küljele. Kapsakoid munevad väga erineval ajal, osa neist hakkab kohe munema ja osa võtab ette pikemaid rändeid ning muneb hiljem. Üks emane võib muneda kuni 200 muna. Soodsates temperatuuri tingimustes nagu praegu kooruvad munadest 4-5 päeva pärast väikesed röövikud, kes algul kaevandavad taime soontes ja sammaskoes, hiljem toituvad üldjuhul lehe alumisel küljel. Hiljem taime kasvades epidermis rebeneb ja taim muutub pitsiliseks (auguliseks). Röövikud tungivad ka taime südamikku, kahjustades õisikut. Täelepanelikult vaadates näeme esmalt õrna võrgendit ja siis pisikesi röövikuid. Röövikujärk kestab olenevalt õhutemperatuurist 3-5 nädalat, seejärel nukkuvad hõredas kookonis. Nukuperiood kestab 1,5-2 nädalat, ning seejärel ilmub teine põlvkond. Täiskasvanud röövikud on toidutaime lehtedega üsna ühte värvi ja seetõttu raskesti märgatavad. Kapsakoid võivad kahjustada nii suvi kui talirapsi. Talirapsil kahjustavad noori kõtru ja seemneid. Kapsakoi tõrjet alustatakse, kui ühel taimel on 5-10 röövikut ja selliseid taimi on põllul vähemalt 10%.

Kuigi igal pool pole veel suvirapsil õisik moodustunud on hiilamardikad juba lehtede vahel olemas, seega tuleb jälgida ka hiilamardikate arvukust. Hiilamardikate tõrje kriteeriumiks loetakse, kui õiepungade algfaasis on ühe taime kohta on 1-2 mardikat või vahetult õitsemise eel 4 mardikat, sel juhul tuleks tõrjega alustada kohe.

Varre-peitkärsaka kahjustused ilmnevad sageli varsumise ajal, kus vageltõugud kaevandavad rapsivarres, liikudes ülalt alla juurekaela suunas. Vahel on kogu vars seest õõnsaks söödud. Kui Teie suviraps on varsumisfaasis on kahjustust kerge tuvastada. Põllu äärtes on tavaliselt kahjustused suuremad. Taimed on sageli harulisemad/põõsasjad, võrsuvad altpoolt ja varre alumine osa on paksenenud. Kahtluse korral tõmmake taim välja ja lõigake pooleks. Kui leiate seest tõugud (valge, musta peaga) on tõenäoliselt tegemist varre-peitkärsaka vastsega. Kahjustatud vars kuivab ja murdub, seemned jäävad peeneks, sageli lehed kolletuvad ja kuivavad. Tõrjekriteeriumiks on 1 mardika leidmine 6 taime kohta. Sageli tõrjume peitkärsakat koos hiilamardika ja kapsakoidega.

Kahjurite tõrje

Kontaktse toimega tooted annavad kiire, kuid lühiajalise efekti tõrjumaks kahjureid. Soovitame lisada lisa märgajat, et kontaktne toode püsiks kauem peal. Hiilamardikate, maakirpude ja kapsakoide valmikute tõrjeks sobivad enamus kontaktse toimega tooted nagu Karate Zeon 0,1-0,15 l/ha, Kaiso 50 EG 0,15 kg/ha, Fastac 50 0,2-0,3 l/ha, Decis Mega 0,125-0,15 l/ha, Mavrik 0,2 l/ha, Evure 0,2 l/ha. Kuna teada on, et putukad on muutunud või muutumas resistentseks erinevate püretroidide suhtes, soovitame järgida insektitsiidi kasutamisel rotatsiooni s.t. kasutada erineva toimeainega tooteid.

Lisaks soovitame kasutada toodet Avaunt-i. Avaunt on eriti tõhus naeri-hiilamardikate vastu, kes on muutunud resistentseks püretroididele nagu nt. Fastac 50, Decis Mega. Toodet sobib kasutada nii suvi- kui talirapsil ja rüpsil. Avaunt on kontaktne toode, kuid sarnaselt süsteemsetele toodetele annab pikema kaitse mardikate vastu, kuna toimeaine läheb vahakihti ning püsib seal kuni 14 päeva. Avauntiga kokku puutunud naeri-hiilamardikad lõpetavad söömise mõne tunni möödudes, muutuvad liikumatuteks või nende liigutused on koordineerimatud ning lõpuks surevad 1–3 päeva jooksul. Avaunti efektiivsus kapsakoi valmikutele (liblikatele) on madal, seega, kui teil on ka suvirapsil kapsakoi liblikaid, tuleb kasutada mõnda teist toodet lisaks. Samas tõrjub Avaunt väga efektiivselt kapsakoi röövikuid, kes tootega kokku puutudes mõne tunni jooksul lõpetavad toitumise ja hakkavad koordineerimatult liikuma. Röövikud kukuvad maha ja hukkuvad 1-2 päeva jooksul. Seega annab Avaunt surmava löögi hiilamardikatele ja kaitse kapsakoi vastu. Kapsakoi feromoonpüüniseid on otstarbekas kasutada eelkõige kahjuri prognoosi eesmärgil.

Süsteemse toimega tooted nagu Biscaya 0,3 l/ha ja Proteus OD 0,6-0,75 l/ha annavad pikemaajalise kaitse kahjurite vastu, tavaliselt on see kuni kaks nädalat, paljuski sõltub taime kasvukiirusest. Seetõttu on kahjurite vastu tõhus kasutada nii, kontaktse kui süsteemse toimeainega toodet korraga, et anda pikemaajaline kaitse kultuurile. Eriti kui probleemiks on kapsakoid, tuleb arvestada, et munadele tooted otse ei mõju ning kui röövikud on väljunud saaksid need hiljem hukka. Proteus OD sisaldab 1% kontaktset toimeainet, lisaks süsteemsele, kuid resistentsete populatsioonide olemasolul soovitame lisada kontaktset toimet juurde, mõne muu tootega.

Lisaks on lubatud kasutada rapsil toodet Pyrinex Supreme (registrist kustutatud, ajapikendus kasutamiseks 01.07.2019), mis oli registreeritud peitkärsakate, kõdrasääse, naeri-lehevaablane ja suure maakirbu vastu. Toime kahjuritele avaldub, kui preparaati neile otseselt peale pritsitakse või kui nad toituvad taime pritsitud osadel. Fumigantse toime tõttu (preparaadi aurustunud faas) tõrjutakse ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvaid kahjureid. Kloorpürifoss on efektiivne imevate putukate (lehetäid, ripslased jt), närivate putukate (näiteks mardikalised, liblikalised ja nende vastsed) ning isegi punase kedriklesta vastu. Kuna Pyrinex Supreme sisaldab kahte toimeainet, erineva toimemehhanismiga annab hea pikaajalise ja kiire “nokaudi” efekti tänu toimeainete kloorpürifossi ja beetatsüflutriini teineteist täiendavale toimele. Pyrinex Supreme kaitsev toime vältab vähemalt 7-14 päeva, sõltuvalt tingimustest ja kahjurite rünnakust. Kulunorm 0,75-1,25 l /ha, sobib kasutada ka teraviljadel ripslaste ja lehetäide tõrjeks ning kartulil kartulimardika vastu.

Ainult kloorpürifossi sisaldav toode Helios 480 EC, on registreeritud suvi- ja talirapsil ning rüpsil hiilamardikate tõrjeks kulunorm 0,6-0,8 l/ha ning sama toimeainega Pyrinex 250 CS (registrist kustutatud, lubatud kasutada 1.01.2019) on registreeritud suvirapsil ja talirapsil hiilamardikate tõrjeks, kulunorm 0,5-0,75 l/ha.

Paagisegude tegemisel pea meeles!

  • Kui kasutate insektitsiide ja kui vee pH on 7 või rohkem, väheneb märgatavalt toote toime.
  • Veepehmendajad nagu PHFIX5 ja HEFE pH Quattro tuleb alati esimesena pritsipaaki lisada, enne kui teised komponendid paagisegule lisatakse. Eriti soovitatav on vahendit kasutada putukatõrje, glüfosaatide ja kasvuregulaatorite kasutamisel.
  • Boori kasutamine tõstab vee pH-d üle 8, segus insektitsiidiga on katsed näidanud kuni 50% toime vähenemist 2 tunni jooksul. Kasutussoovitus: pH FIX 50-120 ml 100 l pritsimisvee kohta. Esmalt lisage insektitsiid ning hiljem boor – nii jäävad toimeained aktiivseks ja saavutate parima tulemuse, samuti imendub sel juhul rohkem boori läbi lehe. Kui on lisatud paagisegusse fungitsiid töötab ka see sel juhul täisvõimsusel.
  • Leheväetiste lisamisel paagisegusse kasutage võimalusel vähemalt 200 l vett/ha-le.
  • Praktikas on väga raske ette näha erinevate toodete kokkusobivust, kuna seda võivad mõjutada mitmed faktorid. Kahtluse korral tasub võtta aega ja teha proovisegu enne paaki panemist. Lisaks kontrollige erinevate paagisegude kokkusobivust veebilehelt: www.tankmix.com.
  • Tavaliselt on toote märgistusele kirjutatud, milliste ühenditega konkreetset toodet ei soovitata segada, lugege etiketti enne toote kasutamist ja paagisegu tegemist.

Hernemähkuri seire

Kui juba putukatest juttu tuli siis viimane aeg rääkida hernemähkuri tõrje õigest ajastamisest. Üldiselt langeb liblikate väljalend kokku herne õitsemisega. Liblikad lendlevad õhtuti, munevad taime ülemistele lehtedele, õievarrele, kauna algmetele enamasti ühekaupa. Üks emane muneb kuni 300 muna. Varsti pärast koorumist närivad röövikud end kauna sisse, kus toituvad teradest. Kahjuriteks on röövikud, tavaliselt on neid kaunas 1-3. Aastas on üks põlvkond. Teades, et munemine on enamasti juunis-juulis, on võimalik tõsiseid kahjustusi vältida. Kõige olulisem on õige pritsimisaeg. Kõigepealt määrake liblikate maksimaalse lendluse aeg kas õhtuste vaatlustega või feromoonpüünistega, mis on kindlam viis.

Püüniseid on soovitatav panna põllu äärest 6-10 m sissepoole. Kui püünisesse tuleb ööpäevas vähemalt 5–10 liblikat, siis on lendlus küllalt tugev ja tuleks pritsida. Püüniseid kontrollitakse hommikuti, loendades ja märkides üles liimilehel olevad hernemähkuri liblikad. Optimaalne pritsimisaeg on 2-3 päeva pärast siis, kui võimalikult palju isendeid on munadest koorunud, kuid ei ole veel jõudnud kauna siseneda. Õige pritsimise aeg hoiab oluliselt kokku kulutusi taimekaitsevahenditele.

Pritsimiseks on lubatud kasutada: Decis Mega 0,15 l/ha kahjurite ilmumisel, Fastac 50 0,2 l/ha, Mavrik 0,15-0,2 l/ha (endise nimega Mavrik Vita, lubatud turustada kuni 18.07.2018 ja kasutada kuni 18.07.2019), Evure 0,15-0,2 l/ha, Proteus OD 0,75 l/ha jt.

Tiiu Annuk
Scandagra Eesti AS agronoom-nõustaja

Kui märkad oma põllul probleeme või soovid lisainfot meie toodete kohta, võta nõu saamiseks julgesti ühendust oma piirkondliku müügispetsialistiga!