Nädal 31

Ilmselt viirusesse nakatunud lina-tähtöölase röövik, 2018.a.

 

Koristushooaeg algas sellel aastal juba õige varakult ja järjest kogub tuure. Tänavune põud on teinud oma korrektuurid ning saagikused jäävad võrreldes eelmise aastaga oluliselt madalamaks.

Kuiva tõttu on tõsine probleem hiljem tärganud umbrohtudega, mis teevad koristamise vaevanõudvaks. Lisaks jääb palju umbrohusodi seemnete sisse, mis omakorda tõstab sorteerimise ja kuivatamise kulusid. Teine tänavune probleem on teraviljades hilisvõrsete tekkimine, mis põhjustab vilja ebaühtlast valmimist ja ei lase õigel ajal koristada. Taime lehestiku närvutamine võimaldab praktilise ja ökonoomse koristuse.

Seega, kuna viimasel ajal on küsitud koristuseelsest taimede töötlemisest on siinkohal järjekordselt hea meelde tuletada, mida, millel ja kuidas kasutada. Ühtlasi tuletame meelde, et need kes on keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) nõuetega ühinenud, ei tohi koristuseelselt glüfosaate kasutada. Glüfosaadi kasutamise keeld kehtib kõikide kultuuride kasvuperioodil, samuti haljasväetiseks kasvatamisel ning meetaimedel. Glüfosaadid on keelatud kasutada saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks ka nendel, kes pole ühinenud KSM nõuetega. Kuna desikandid nende alla ei kuulu, siis neid tohib koristuseelselt kasutada. Küll aga on lubatud mõned glüfosaadid koristuseelseks umbrohutõrjeks va KSM nõuetega ühinenud põllumajandustootjad. Suur erinevus glüfosaatide ja desikantide vahel on preparaadi toime kiirus, kus kontaktse toimega desikandid toimivad oluliselt kiiremini kui süsteemse toimega glüfosaadid.

Desikante kasutatakse taimede koristuseelseks närvutamiseks, lubatud on nii Reglone Super (150 g/l dikvaat) kui Diqua (dikvaat 200 g/l), Dessica (dikvaat 200 g/l). Tooted toimivad kiiremini kuuma päikesepaistelise ilmaga ja põhjalikumalt külma sombuse ilmaga. Dikvaat mõjub taime roheliste osade kaudu, nad on kontaktse toimega ning mõjuvad kõige efektiivsemalt kaheidulehelistele umbrohtudele ja kultuuridele (raps, hernes, uba jt). Tooted ei mõju mulla kaudu, ega oma mõju järgnevatele kultuuridele. Tooted on vihmakindlad juba 15 minuti möödumisel pärast pritsimist ja mõjuvad kiiresti kõikidele taime rohelistele osadele. Kõige enam kasutatakse desikante kartulil, rapsil, hernel ja oal. Kasutada on lubatud ka mitmetel teistel kultuuridel, täpsem info toote märgistusel.

Siinkohal toome ära erinevatel kultuuridel toodete põhised olulised nüansid koristuseelsel kasutamisel.

Rapsil kasutatakse desikante siis, kui ülemise osa kõtradel on enamik seemnetest pruunikirjud, mõned veel rohelised, maksimaalselt 10%, kuid need on tugevad ja vetruvad/painduvad. Keskmise osa kõtradel on 80-90% seemnetest pruunid ning alumisel osal on enamik seemnetest mustad. See on umbes 7-10 päeva enne prognoositavat koristust. Koristamist peaks alustama kui seeme on küps, värvunud mustaks ja niiskusesisaldus ideaalis 12% ja 15% vahel. Kontrollida kultuuri niiskusesisaldust 5 päeva pärast töötlemist, kasutades selleks vastavat niiskusemõõturit. Reglone Super’i kulunorm 2,0-4,0 l/ha, Diqua ja Dessica, kulunorm 3,0 l/ha, ooteaeg toodete kasutamisel 7 päeva.

Mõned glüfosaadid on lubatud rapsil koristuseelseks umbrohutõrjeks nt Barclay Barbarian Biograde 360, kulunorm 4,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Ranger XL keelatud kasutada saagi koristuseelseks närvutamiseks või kuivatamiseks, kuid kui põld on väga umbrohune on lubatud koristuseelseks umbrohutõrjeks, kulunorm 3,0 l/ha, ooteaeg 14 päeva. Glüfosaatide kasutamisel peab seemnete niiskusesisaldus olema alla 30%. Liiga vara kasutades (seemnete niiskus üle 40 %), võib langeda rapsiseemnete õlisisaldus.

Kõikidele eelnimetatud toodetele võib lisada 0,8-1,0 l/ha Laminex`i, et kaitsta varem valminud kõtru purunemise eest ning vähendada koristuseelset ja koristusel tekkivat saagikadu.

Põldhernel kasutatakse Diquat ja Dessica´t kui herne niiskusesisaldus on 45% või vähem. Pritsitakse kui herne taimel alumised kaunad on kollakaspruunid, pärgamentjad (õhuke paber). Seeme piisavalt tugev. Keskmised kaunad on armistunud ja kortsunud, kollased ja muutunud pärgamendi taoliseks. Seeme on vetruv, ei lõhene pigistamisel. Ülemised kaunad on lihavad, nõrgalt armistunud ja rohelised või hakkavad kolletuma. Seeme lõheneb pigistamisel. Varasem töötlemine võib põhjustada ülemistes kaunades kortsunud terade liiga suure osakaalu, mis tähendab saagikadu. Vilja kuivamine võtab kauem aega ja eelnev kuivatamise efekt läheb osaliselt kaduma. Samuti varte mittepuitumise tagajärjel tekib vartel kokkuvarisemise oht. Seega on väga oluline, et toote kasutamine toimub õigeaegselt, kuna desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga. Samas, kui hernes kuivatatakse liiga hilja, kaob pritsimise eelis ja tekib alumiste kaunade varisemise oht. Kulunorm mõlemal tootel 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Reglone Super’t pole lubatud kasutada hernel.

Glüfosaate võib kasutada koristuseelseks umbrohutõrjeks nt. on lubatud kasutada Barclay Barbarian Biograde 360´t Pritsida 10 päeva enne koristust. Seemnete niiskusesisaldus peab olema alla 30%.

Põlduba on koristusküps, kui enamus kaunadest on muutunud mustaks, alumised kaunad on veel kollakad ja seemne sooneke on must. Sama põhimõte nagu põldherne puhul kehtib, et lehestikku närvutada ei tohi liiga vara, sest desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga. Diqua’ga töödeldud põlduba võib kasutada ainult tuvide ja loomasöödaks, kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Reglone Super kulunorm 4,0-5,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Dessica kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 4 päeva. Glüfosaatidest on lubatud kasutada koristuseelseks umbrohutõrjeks nt Barclay Barbarian Biograde 360´t kulunorm 4,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Seemnete niiskuse sisaldus peab olema alla 30 %.

Kartulil kasutatakse 2 nädalat enne kartuli koristamist. Kui mugulad on mõeldud säilitamiseks, lasta 7-10 päeva jooksul pritsimise ja koristamise vahel koorel kinnistuda. Parim tulemus saadakse kui pritsida heleda valguse ja madala niiskuse tingimustes. Parim aeg on keskhommik kuni pärastlõuna. Reglone Super’i kulunorm 2,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Dessica kulunorm 4,0 l/ha ja Diqua kulunorm kuni max 4,0 l/ha, ooteaeg mõlemal tootel 7 päeva. Diqua märgistusel on väga põhjalikult ära toodud vastava mullastiku ja niiskustingimuste juures kasutamine, lugege see eelnevalt läbi, kuna võib olla oht kahjustada kultuuri.

Teraviljadel on samuti glüfosaatidega koristuseelne saagi närvutamine ja kuivatamine keelatud. Kui aga on palju umbrohtu võib koristuseelseks umbrohutõrjeks teatud tooteid kasutada nt Barclay Barbarian Biograde 360´t, kulunorm 4,0 l/ha. Pritsimise aeg: kui viljatera niiskusesisaldus on alla 30% st terale jääb küünega vajutades jälg, kuid teda on raske küünega poolitada. Ooteaeg 10 päeva. Samuti võib kasutada Ranger XL kulunorm 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 10 päeva. Ouragan with system 4 on lubatud talinisul pritsida umbrohutõrjeks enne koristust kui viljatera niiskusesisaldus on alla 30%. Lubatud pole pritsida talinisu seemnepõlde. Kulunorm 3,0-4,0 l/ha. Ooteaeg 14 päev.

Lamandunud odral ja kaeral on lubatud kasutada desikanti Diqua ja Dessica, kulunormid mõlemal tootel 2,0-4,0 l/ha, ooteaeg 4 päeva. Pritsitakse kui vili on koristusküps. Kui põllul on vesiheina, on vajalik kulunorm 2,0 l/ha, kaheiduleheliste umbrohtude ja uuesti kasvama hakanud teravilja puhul 3,0 l/ha ja põllul, kus domineerivad virn ja orashein 4,0 l/ha. Kasutada võib ainult loomasöödaks. Töödeldud vilja ja põhku võib ohutult sööta kariloomadele 4 päeva pärast pritsimist.

Ristiku seemnepõllul kasutatakse Reglone Super-it, siis kui 75-90% nuttidest on pruunistunud, kulunorm 3,0-4,0 l/ha, ooteaeg 7 päeva. Punasel ja valgel ristikul võib kasutada ka Diqua´t, ja Dessica´t pritsitakse kui seeme on küps, 2-3 päeva enne eeldatavat koristamist. Koristatakse kohe pärast täielikku närbumist. Koristuse hilinemine võib põhjustada seemnete kasvama minekut. Kulunorm mõlemal tootel 2,0-3,0 l/ha, ooteaeg 2 päeva. Madalamat kulunormi kasutada väiksema tihedusega vähem umbrohtunud ristiku puhul.

Lina-tähtöölane ja teised putukad

Eelmine nädal oli mitmel pool taimedel näha lina-tähtöölase nukke, see tähendab, et järgmise põlvkonna röövikuteni on umbes nädala jagu aega. Kõigepealt tuleb nukust liblikas, kes otsib omale paarilise ning seejärel hakkab munema. Röövikute koorumiseni läheb vähemalt kolm päeva, kui ilm jaheneb siis rohkem. Raske on ette ennustada kui suureks see populatsioon kasvab. Väga suure tõenäosusega ei mune liblikas eelnevalt juba kahjustatud rapsile, kuna seal pole piisavalt toidubaasi tema järglastele. Kuna meelistoiduks on lina-tähtöölasele liblikõielised kultuurid nagu ristik ja lutsern võime ilmselt arvukamalt leida neid rohumaadelt. Aga kindlasti tuleb jätkuvalt jälgida kõiki kultuure, kuna suured kahjustused on tehtud nii suvirapsi- kui põldoa põldudel. Palju on näha põldudel suuri musti kuivanud rööviku kesti, mis tõenäoliselt on putukatel leviv viirushaigus, ei saa välistada ka seenhaigust. Konsulteerisin Eesti Maaülikooli vanemteaduri Luule Metspaluga sellise kahjustuse suhtes. Tema sõnul on suures putukate populatsioonis sageli viirused väga levinud, kui põldudel kus tõrjet pole tehtud esineb arvukalt selliseid kuivetunud röövikuid pole sageli tõrjet vaja tehagi, kuna viirus hävitab suure osa populatsioonist. Eks loodus reguleerib ise ka.

Teraviljakultuurid ei ole lina-tähtöölasele väga maitsvad, kuid ta võib  seal toituda. Mais, kui teravili on atraktiivne paik nukkumiseks, kuna see on varjulisem paik. Röövik võib ribastada ja närida ka maisi lehti, kuid üldjuhul pole see väga suur probleem. Jälgige jätkuvalt ka teravilju, sest on teisi öölasi nagu teraöölane, kes armastab toituda just teravilja piim- ja vahaküpsetest teradest ning võib sattuda ka ladudesse.

Uued külvid

Kuna ilm on olnud väga soe, võime ette ennustada ka suurt maakirpude arvukust ja ohtu võivad sattuda talirapsi külvid. Ärge unustage jälgimast! Lisaks võib kahjustada talirapsi sügisel lehevaablase ebaröövikud, kes võivad lehti närida. Teraviljakülvidele võib olla tänavu suureks probleemiks rootsi kärbes, kelle esimene põlvkond oli erakordselt arvukas.

Soovime kõigile edukat koristushooaega!

 

Tiiu Annuk
Scandagra Eesti AS agronoom-nõustaja

Kui märkad oma põllul probleeme või soovid lisainfot meie toodete kohta, võta nõu saamiseks julgesti ühendust oma piirkondliku müügispetsialistiga!