Miks mahe pole alati mahe?


Igal aastal on mahevilja ekspordil juhtunud seda, et mahevili ei vasta ostja maa nõuetele. Enamasti pole sel juhul tegu pettusega, suur oht on näiteks ristsaastumine.

Võrreldes tavatootmisega on mahetoodangu mahud küll väiksemad, kuid rahaline väärtus võib neil olla mitmekordne. Samas kaasnevad mahetootmisega riskid, mille ennetamiseks peavad nii tootjad kui ka kokkuostjad tegema põhjalikku ning täpset eeltööd.

Scandagra Eesti AS on maheteravilja kokku ostnud alates 2012. aastast. Nende aastatega on meie kokkuostumahud kasvanud kordades. Peale suurte mahtude on Scandagral välja kujunenud koostööpartnerid Kesk-Euroopas, kes soovivad osta kvaliteetset kaupa, mis vastab täielikult maheteravilja kvaliteedistandardile. Eestist tarnitud maheteravili ja kaunviljad on tooraineks veskitele ning teistele tööstustele, kellel on omakorda kohustus täita mahetoodangule kehtestatud kvaliteedinõuded.

Rohkem vilja, rohkem probleeme

Mahetoodangu mahtude suurenedes ning tootjate arvu kasvades on suurenenud ka viljakoormate hulk, kust on leitud taimekaitsevahendite jääke. Enamjaolt ei ole need sattunud mahevilja pahatahtliku tegevuse tagajärel, vaid pigem ristsaastumise teel. Ristsaastumise võimalusi on mitu.

Suurim on ristsaastumise risk siis, kus põllumehel on paralleelselt kaks tootmisharu, mahe- ja tavatootmine, ning mõlema jaoks kasutatakse sama taimekaitsepritsi, ladu või kuivatit. Kui tootja kasutab mõlemas tootmisharus sama pritsi ning jätab pritsi korralikult pesemata, ongi loodud eeldused taimekaitsevahendite jääkide sattumiseks mahepõllule.

Et kindlustada oma toodangu kvaliteet, tasuks teenuskuivati kasutamisel võtta enne teenuskuivatisse viimist viljaproovid ning kuivatajaga kokku leppida vastutuses.

Teine riskikoht on kuivati, kus võib toimuda punkrite või kuivati põhjas oleva tavavilja segunemine maheviljaga. Sama risk on ka laos – korralikult eraldamata ning puhastamata ladudes võib väga lihtsalt väikese koguse tõttu tekkida ristsaastumine. See võib juhtuda näiteks inimliku eksimuse, teadmatuse või tehnilise vea tõttu.

Suur risk on sellise teenuskuivati kasutamine, kus tootja ei kontrolli protsessi enam ise. Kui tootja ei tee teenusepakkujaga lepingut ning ei võta ka viljast proove, ning pärast kuivatamist tarnib põllumees kokkuostjale heas usus mahevilja, lasub vastutus kokkuostja ees mahetootjal, mitte teenusepakkujal.

See on ka põhjus, miks peab teenuskuivataja valikul olema palju tähelepanelikum ja nõudlikum kui tavavilja korral. Et kindlustada oma toodangu kvaliteet, tasuks teenuskuivati kasutamisel võtta enne teenuskuivatisse viimist proovid ning kuivatajaga kokku leppida vastutuses.

Vähendamaks riske ning lisakulutusi, tuleb eelkõige põllumehel endal olla väga tähelepanelik kõigis oma tegevustes: pesta ja puhastada hoolikalt prits, olla tähelepanelik kuivatamisel ja ladustamisel, vältida hunnikutes või punkrites olevate viljade segunemist, kaaluda teenuskuivati kasutamise plusse ja miinuseid.

Aastate jooksul on sattunud ka Scandagra kokku ostetud vilja sisse koormaid, millest on avastatud keelatud ainete jääke. Et vältida lisakulutusi ning majanduslikku kahju, on vilja kokkuostjad välja töötanud konkreetsed kvaliteedinõuded.

Ostja tuleb Eestisse kontrollima

Kauba vastuvõtul võetakse igast koormast keskmine proov, mis jagatakse osadeks: kohapealseks laboratoorseks analüüsiks (niiskuse jm kvaliteedinäitajate määramiseks), taimekaitsevahendite jääkide analüüsimiseks ning proov, mis jääb suletuks poolteiseks aastaks pärast koorma vastuvõttu. Taimekaitsevahendite jääkide kontrollimiseks saadetakse proovid laboritesse kas Itaaliasse (Water & Life Lab) või Saksamaale (Eurofins).

Taimekaitsevahendite jääkide sisaldust kontrollivad ka meie koostööpartnerid. Ühtegi ostu ei toimu enne, kui on tõendid, et ostetav toodang vastab nõutud kvaliteedile. On ka neid koostööpartnereid, kes käivad meie igapäevaseid tegemisi Eestis kontrollimas.

Näiteks müüs Scandagra mahehernest Prantsusmaale, kust ostja esindajad käisid enne Eestis ning viisid siin läbi auditi. Kontrolliti kogu ostetava koguse ajalugu: kasvatajate mahesertifikaate, koormate vastuvõtuakte ning saatelehti, ostu-müügilepinguid, kauba puhtust taimekaitsevahendite jääkidest jne. Lisaks sooviti näha ladusid, kus kaupa hoitakse, ning ülevaadet kauba vastuvõtust.

Kuna riskid on suured ja tootjaid palju, valivad Euroopa kokkuostjad partnereid järjest hoolikamalt ning soovivad tutvuda isegi kasvatajate endiga. On selgelt näha, et enam ei osteta üksnes kaupa, vaid ka usaldust – kõik selleks, et tagada kvaliteet.

Autor: Diana Salf,  ostuspetsialist (mahevili)  Scandagra Eesti AS

 


Tagasi