Esimene pilk taliviljapõldudele


Eesti vanarahva tarkus ütleb, et kui kevadel maa ette jõuab, siis on varajane tõug hea; kui kevadel mets ette jõuab, siis on hiline tõug hea.

Nii ka sellel aastal on lumikate taandumas ning esimesed tööd põldudel pole enam kaugel. Eelmisel nädalal võis näha juba esimesi väetisekülvikuid Lõuna- Eesti ja Saaremaa põldudel, kus alustati esimeste lämmastik- ja NPK väetiste laotamisega, samuti on alustatud rohumaadele lägalaotusega. Kevadtööde alustamisel, tuleks siiski lähtuda hetkeolukorrast ja põldude seisundist, et mitte teha liigse kiirustamisega endale karuteenet just põldude rööpasse sõtkumise näol.

Vegetatsioon algab, kui keskmine temperatuur tõuseb üle +5 kraadi  ja kindlasti peab olema ka muld soojenenud. Näitena saab tuua 29. märtsi, mil Tartumaal oli 5 cm sügavusel mullatemperatuur 1,0-1,5 kraadi ning Põhja-Eestis ja Virumaal on kindlasti kohti, kus võis põldudel veel lundki leida.

Taliviljade talvitumine pole olnud sellel aastal nii ideaalne, kui see oli 2020. aasta talvel, kuid suures osas võib öelda, et talikultuurid on talvitunud hästi, talirapside puhul võib öelda isegi, et ideaalselt.

Olenevalt kultuuri kasvust ja külviajast on märgata teraviljadel lumiseent, kõige rohkem on kannatada saanud lumiseene poolt talitritikale külvid. Rukkil, taliodral ja talinisul on lumiseene kahjustusi vähem märgata. Hetkel põlde hinnates on lumiseene kahjustusega  taimede lehed, võrsumissõlmed ning juurestik tugev ja taimed elujõulised. Esmaseks tööks on kindlasti anda taimedele toitaineid läbi mulla ja kui põld on piisavalt kuiv, siis vastavalt võimalustele ja vajadusele äestada, et vanad ja haiged lehed eemaldada. Äestamisel tuleb kindlasti olla tähelepanelik, kui kultuur on  tugevalt võrsunud, et ei vigastaks äestamisega võrsumissõlme, eriti tundlikud on äestamise suhtes taliodrad ja rukkid. Mida rohkem on kultuur võrsunud, seda kergemalt ja pikisuunalisemalt külviga tuleks kultuuri äestada, et haigestunud lehed saaks eemaldatud. Kui mullale on tekkinud koorik või esineb külmakergitusi, siis nende kõrvaldamiseks on parem rullida rihvel-tüüpi rulliga. Hoiduda tuleks märja mulla rullimisest, vastasel juhul tihendate mulda liigselt.

Uued lehed lumiseenest kahjustada saanud taimel, kevad 2021

Taliraps kevad 2021

 

Lumiseenest või muudest haigustest kahjustunud põlde ei tohi kohe vegetatsiooni alguses jätta toitainete puudusesse ja läheneda põllule mõttega „ vaatan, mis saab“.

Haigestunud taimikut aitavad taastada toitained, sest lehepinda pole ja juurekaudne toitumine on ainuke viis taimel toitaineid tarbida. Praktika on tõestanud, et pigem peaks andma pool planeeritud lämmastiku kogusest, et saada pilt selgemaks: kas ja kui suurel hulgal taimik võib olla hukkunud ja teha siis otsused edasiseks kultuuri väetamiseks.

Kui talinisu taimik on muutunud lillakas- või punakaspruuniks, siis ei tasuks liigselt muretseda, selle on tekitanud kevadise päikesevalguse ja külma mulla koosmõju. Soe päike soojendab maapealset osa, kuid mullastik on külm ja toitained veel ei liigu taimes,  mistõttu klorofülli tootmist taimes ei toimu ja taimelehtedest kaob roheline värvus.

Talinisu, kevad 2021

Erinevad aminohappeid ja mikroelemente sisaldavad tooted (Humiextract QA, Amino Plus 300, Aminosol, Prolis) aitavad samuti kultuuridel taastuda ja juurestikku arendada, kuid nende toodete toimimiseks on vajalik, et taimedel oleks rohelist lehepinda, ning soovituslik kasutamine jääb aprilli lõpupoole. Ka lehe kaudu antavatel leheväetistel  kehtib kuldreegel, et ööpäevased keskmised temperatuurid ja mullatemperatuur peab olema üle +5 kraadi ja taimemahlad liikuma, et leheväetiste kasutamine täidaks eesmärki ja annaks soovitud efekti.

Kui on soov anda  kevadel fosforväetist ja taimedel on vähe lehepinda, siis on selleks sobiv toode APP 11-37 (ammoonium-polüfosfaat), toode on vedelal kujul ning sobilik kasutamiseks näiteks koos vedelväetisega KAS 32. APP sisaldab polüfosfaatset fosforit, mis on taimede poolt kiiremini omastav, kuna ei lukustu mulda  ja liigub sügavamale kihtidesse ning on taimedel pikema aja jooksul kättesaadav, samuti ei kulu aega toote lahustumisele ja mulda imendumisele, kuna see on juba vedelal kujul. Kasutusnormid antud tootel on koos vedelväetisega KAS 32 25-50 l/ha. 2020. aastal tehtud katses tõstis APP  kasutatuna koos KAS 32-ga kevadel  saagikust 280 kg/ha, kasutusnormiks oli 25 l/ha.

Lehe kaudu fosfori andmiseks  on sobilik kasutada tooteid VivaGel 10-50-10+mikrod, PK- Max, YV Kombiphos, YV Starphos CMZ antud toodete kasutamist saab vajadusel ühildada aminohapete ja biostimulaatorite kasutamisega ning nende toodete kasutamisel kehtib ikka reegel, et vegetatsioon peab olema alanud ja taimemahlad taimedes liikuma.

 

Autor: Kaarel Kallion- agronoom-nõustaja, Scandagra Eesti  AS


Tagasi