Sertifitseeritud seeme – kulu või investeering?


Scandagra Eesti AS tootmisüksuses puhitud sertifitseeritud seeme (Autor: Mikk Tagel)

Viimase 15 aasta jooksul on põllukultuuride saagikuse kasvukõver Eestis olnud ülespoole. Palju on siinkohal kaasa aidanud Eesti põllumajandustootja teadmistejanu, tänu millele on paranenud ja arenenud kõik agrotehnoloogilised võtted – mullaharimine, külvitehnoloogia, väetamine ja taimekaitse. Ära ei saa unustada ka uute ja potentsiaalikate sortide kasutuselevõtte ja sertifitseeritud seemne kasutamise protsentuaalset kasvu. Uued sordid on aretatud andma järjest kõrgemaid saake ning nende kasutuselevõtt peakski käima käsikäes koos teadlikuma väetamise- ja taimekaitsega. Aitavad ju needsamad uued sordid kasutada paremini ära mulda antavaid toitaineid ning paraneb taimekaitse efektiivsus ühe toodetud tonniühiku kohta. Kõik see aitab meil tootmisest tulenevat süsiniku jalajälge vähendada, mis tänapäeva maailmas muutub järjest tähtsamaks. Oluline on säilitada puhast elukeskkonda ka järgnevatele põlvedele sellisel kujul ning täna maailmas toimuv (kliimamuutused, viirused) annab selge signaali, et on viimane aeg midagi ette võtta.

Üle öö aga ei juhtu midagi, seega iga samm, ka väikene, mis aitab meid selles vallas edasi, on abiks. Siinkohal peatuksin selle ahela ühes osas, milleks on sertifitseeritud seeme ja sort.

Sertifitseeritud seeme

Puhas ja haigusvaba taimik, millel on säilinud sordile omased tunnused – saagipotentsiaal, kvaliteet, haiguskindlus. Mitmed põllumajandustootjad on öelnud, et tehes kõik põllutööd ühtemoodi, siis kasutades sertifitseeritud ja värsket seemet, saavad nad sama sordi puhul oma põldudelt suurema saagi, võrreldes sama sordi tarbeseemnega (tarbeseeme = oma tarbeks toodetud seeme, sertifitseerimata). Saagivahe täpne suurus sõltub ka konkreetse saagiaasta iseärasustest ning tarbeseemne vanusest – mida vanem see on, seda suuremaks muutub lahknevus ning sort ei suuda enam ära kasutada oma geneetilist potentsiaali. Lihtsamalt öeldes tekibki olukord, kus väetame korralikult, kasutame taimekaitset efektiivselt, kuid lõpptulemus ei vasta enam oodatule.

Seda tendentsi on näidanud ka katsed – korralik seeme annab saagilisa ning kasumlikuma ökonoomika.

Joonis 1. Sertifitseeritud seeme võrreldes tarbeseemnega (TS), Viljandi katsekeskus.

Kõrgemad seemnekategooriad (ehk värskem paljundusmaterjal) on andnud suurem saagi (joonis 1) mõlemal katseaastal. Esimesel katseaastal näitas paremat sooritust C1 kategooria sertifitseeritud seeme (üks generatsioon noorem seemnepaljundus) võrreldes C2 kategooriaga. Teisel, 2020. aastal, lisasime juurde ka tarbeseemne (TS1) esimese põlvkonna seemne, mis kinnitas samuti trendi värskema seemne kasuks. Scandagra Eesti AS jätkab nende katsetega ka käesoleval 2021. aastal. Esimesed katsed said maha rajatud tootmispõldudele talinisu näol 2020. aasta sügisel, lisaks tulevad edasised katsed suviviljadega.

Analoogseid katseid on tehtud ka mujal maailmas ning meie oleme selles osas alles algusjärgus. Lähim naaber, kes selle raja läbi käinud, on Soome. Nemad on sertifitseeritud seemne kasulikkuse endale ära tõestanud ja seda kinnitab ka fakt, et nende sertifitseeritud seemne kasutuse suurusjärk on 80% kogu külvipinnast.

Joonis 2. Sertifitseeritud seemne katsed Soomes

Soome pikaajalised katsed on näidanud, et näiteks suviodra keskmine enamsaak, kasutades sertifitseeritud seemet, on +440 kg/ha. Väga oluliseks peetakse seemne sorteerimist, suurt seemet ja puhtimist (joonis 2) – näiteks võrreldes sertifitseeritud seemne C2 kategooriaga, võib anda peenikese tarbeseemnega (TS) külvatud seeme -13% madalama saagi, kuid suure seemnega ja puhitud tarbeseeme (TS) -3,4% madalama saagi.

Seega keskmine minimaalne saagilisa sertifitseeritud seemne kasutamisel on +4…+5%. Näitena talinisu puhul, kui kasutada sertifitseeritud seemet võrreldes tarbeseemnega, siis vajalik enamsaak kulude katteks on alla 2% (hetke viljahinda arvestades on see ca 150 kg/ha). Iga toodetud lisatonn sama väetusfooni ja taimekaitseprogrammi puhul aitab paremini ära kasutada sisendkulude mõju, teeb tootmise efektiivsemaks ning jätab väiksema süsiniku jalajälje keskkonda. Tehtav!

Seemne suurus

Suur seeme külvisenormi mõistes tähendab suuremat rahalist kulu, sest kilogrammides on seemet tarvis välja külvata rohkem. Teisalt on suurel seemnel ka omad plussid:

  • Kiirem ja ühtlasem tärkamine ning algareng, eriti seemne sattumisel liiga sügavale – aitab kaasa kultuuri ühtlasele valmimisele.
  • Tugevam ja suurem juurestik – paraneb taimede põuakindlus, eriti varajastes kasvufaasides.
  • Suurem võrsumisvõime ja produktiivvõrsete osakaal.
  • Suurem saagipotentsiaal – erinevatel katseandmetel kuni +15%.

Tabel 1. Suvioder – külvisenorm, kulu, tulu ja vahe. Andmed: sordivõrdluskatsete andmebaas.

Enamik uusi sorte on geneetiliselt järjest suurema 1000 seemne massiga, mis paistab eriti hästi silma suviodra sordivõrdluskatsete andmetest (Tabel 1). See tingib näiliselt olukorra, kui külvame kõiki sorte samasuguse külvinormiga (antud näites 400 id seemne/m²), siis kilogrammides ja rahaliselt see kulu hektari kohta on suurem. Teistpidi, kui vaadata uuemate sortide potentsiaalset saagikust (näiteks: KWS Irina või Cosmopolitan), siis on ka saagikoristusel saadav tulupool kõrgem, mis omakorda kompenseerib lisakulu ning tulude-kulude vahe jääb plusspoolele kasvataja kasuks.

Kui on tegemist hästivõrsuvate kultuuridega (näiteks: suvioder) või sortidega, siis ideaaltingimustes on võimalik külvitihedust vähendada, kuid alati ei ole see säästmise eesmärgil mõistlik.

Tabel 2. Suvinisu külvinorm – kulu, tulu, kulude ja tulude vahe

Näitena suvinisu (Tabel 2) on üldjuhul väiksema võrsumisvõimega, mistõttu võiks kasutatav külvinorm olla pigem kõrgem, kui madal. Kui on tegemist sordiga, millel suur 1000 seemne mass ja külvata 500 id seemne/m² asemel 600 id seemne/m², siis kulutame rahaliselt +20 €/ha rohkem. Samas, kui on ebasoodsad kasvutingimused ning taim kõrvalvõrseid ei moodusta, siis see lisakulu toob enamsaagi ja tulu näol tagasi tunduvalt rohkem. Seega alati ei tasu seemne kulunormi pealt kokku hoida, kuna see mõjutab otseselt tulupoolt saagikoristusel.

Sordivalik

Valik on suur ja alati ei ole lihtne orienteeruda, et teha enda jaoks parim võimalik otsus. Teades oma tootmises olevat külvikorda, kultuuride kasvupindasid, koristusvõimsust jne., siis on mõttekas enda jaoks välja mõelda nii kultuuri- kui sordivaliku kriteeriumid:

  • KASVUAEG – varane, keskvalmiv, hiline.
  • KVALITEEDIKLASS – toidu- või söödavili.
  • SORDI ISEÄRASUSED – võrsumisvõime, külviaeg, haiguskindlus, kõrre tugevus jne.

Üldiselt kipub nii olema, et hilise kasvuajaga sortidel on suurem saagipotentsiaal, mis omakorda nõuab tähelepanu väetamisel kui on soov saada ka toidukvaliteediga vilja. Teisalt, kõik kultuurid ja sordid külvikorras ei saa olla ka väga hilised – oluline, et koristuskonveier oleks optimaalne ja kõik kultuurid/sordid ei valmiks päris üheaegselt.

SUVINISU puhul on sortimendis kõik võimalikud variandid, arvestades külvikorra iseärasusi ja sobivust. Õhku jääb küsimus, kas võtta pigem võimalikult suure saagipotentsiaaliga või pigem kõrge proteiinisisaldusega kvaliteetnisu (joonis 3). Siinkohal ei saa kõrvale jätta langemisarvu ja selle stabiilsust, sest sageli nullib väga hea toidunisu kvaliteedi ära sügisesest vihmasest ilmastikust tingitud madal langemisarv.

Joonis 3. Suvinisu sordivõrdluskatsete tulemused – saak ja kvaliteet.

  • KWS Scirocco – varasepoolne, väga kõrgete kvaliteedinäitajatega toidunisu (aretatud E- kategooria toidunisuks). Üldjuhul on soodsal aastal võimeline andma kõrget saaki, kuna annab väga kõrge kvaliteedi, aga võrreldes hiliste sortidega, jääb saagikus veidi madalamaks. Tootjate tagasiside kohaselt kvaliteetnisude hulgas kõrgeim saagikus.
  • KWS Mistral – keskvalmiv, A- kategooria toidunisu. Lihtsamalt kokku võttes, saagikam kui Scirocco, kuid kvaliteedinäitajad veidi madalamad (mis on ka loogiline, sest saagikus ja kvaliteet on omavahelises tihedas korrelatsioonis).
  • Happy – hiline, väga saagikas (sordivõrdluskatsetes kõrgeim saagikus mõlemal katseaastal kõigis katsekeskustes Eestis). Kvaliteediklass madalam toidunisu või söödanisu, sõltuvalt kasvuaastast.

SUVIODER on teinud viimase 10 aasta jooksul väga suure hüppe ning praktiliselt kõik uued sordid, mis turule tulevad, on oma omadustelt võimelised andma suuremat saaki võrreldes eelkäijatega (mis ei ole samuti halvad). Kui saagikus kõrvale jätta, siis on igal sordil mingisugune oma „X-faktor“ või omadus.

  • Brage – varane kuuerealine oder, oma segmendis saagikaim nii Eesti kui Soome katseandmete järgi.
  • Toria – varasepoolne (keskvarane) kuuerealine oder. Kasvuajalt on sort hilise ja varase vahepealne (varajasest odrast 4-7 päeva hilisem), samas on ka saagipotentsiaal kõrgem tüüpilisest varajasest odrast.
  • KWS Irina – hiline, kaherealine õlle- ja söödaoder. Jätkuvalt tippsort Euroopas, millel on säilinud kõrge saagikus võrdluses uute sortidega. Tugevaimad omaduseks on agronoomilised näitajad: väga tugev kõrs (lamandumiskindlam) ning viljapead ei murdu täisküpsuses nii kergesti (väiksem heedrikadu koristamisel).
  • RGT Planet – hiline, kaherealine õlle- ja söödaoder, täna veel tippude tipp. Väga kõrged saaginäitajad üle Euroopa, olles paljudes riikides selle näitaja poolest kindel 1 turul.
  • Cosmopolitan – hiline, kaherealine söödaoder, uusim aretis antud nimekirjas. Sorti iseloomustab väga hea võrsumisvõime ja üks kõrgeimatest saagikustest sordivõrdluskatsetes. Hea võrsumisvõime ja keskmisest pikem kõrs on väga sobiv mahetootmisse, tavatootmise puhul ja suuri saake püüdes ei maksa unustada kasvureguleerimist.

KAER, olles teraviljadest üks leplikumatest kultuuridest, näitab täna end väga heast küljest ka majandusliku tasuvuse poole pealt. Kaer annab väiksemate kuludega (väetamine ja taimekaitse) vähemalt samaväärse saagi kui suvioder, samas on seda tunduvalt kergem koristada vihmade vahelt ning ka kuivatuskulud on väiksemad. Toidukaera kvaliteeditingimuste täitmisel on üldjuhul ka saagi hind atraktiivne. Kaera puhul on üldiselt valida pigem hilisepoolsed sordid, kuid ka mõned varased.

Pilt 2. Kaer „Avenue“, 15.06.2020 (Autor: Mikk Tagel)

Saagikuse poole pealt teevad hilised kaerasordid muidugi puhta töö. Mõned aastad turul olnud Saksa sort „Avenue“ on lisaks katseandmetele (Joonis 4 ja Joonis 5) näidanud end väga hästi ka tootmispõldudel (Pilt 2), andes kõrget saaki ja toiduvilja kvaliteeti.

Joonis 4. Kaera sordivõrdluskatsed tulemused Eestis

Joonis 5. Kaera sordivõrdluskatsed tulemused Soomes

Antud sordi agronoomilised omadused on väga tugevad ja kokkuvõtvalt sordi „Avenue“ kohta:

  • Saagikaim toidukaer turul, mida kinnitavad Eesti ja Soome katseandmed, lisaks tootjate kogemused.
  • Kõrge mahukaal ja 1000 seemne mass.
  • Tugev kõrs.

Kui vastata pealkirjas olevale küsimusele, siis kokkuvõtteks ütleksin, et sertifitseeritud seeme on investeering, mis toob sügisel tagasi. Sertifitseeritud seeme, hea sort ja korrektne külvinorm aitavad maksimaalselt ära kasutada kõiki tootmiseks vajaminevaid sisendeid, olgu selleks siis väetised, taimekaitse või masinkulud. Toodame efektiivselt ja jätame omalt poolt väikese süsiniku jalajälje järeltulevatele põlvedele.

Nautige talve ning edu peagi algavaks kevadhooajaks!

 

Sortide kohta lisainfot leiad  SIIT.

 

Autor: Mikk Tagel- tootejuht (seemned ja väetised), Scandagra Eesti  AS

 


Tagasi