Soojad ilmad ja taimede kiire areng


Eelmise nädala soojad ilmad ja sademed on koostöös kevadiste pealtväetamistega pannud kultuurid jõudsalt kasvama ning korraga on vaja erinevatele kultuuridele teha mitmeid taimekaitsetöid. Talirapsid viskavad kasvu eriti jõudsalt ning nii mõneski kohas jäi kasvureguleerimine vahele just seetõttu, et rapsides oli peavars  kasvanud pikkuskasvu ja kasvureguleerimise toime ei ole enam nii tugev, kui varasemas kasvufaasis. Kuid, kes kasutas suurematel rapsitaimedel kasvuregulaatorit, siis ka kõikidel rapsi kasvuregulaatoritel on fungitsiidne toime ning seepärast, et toode läks rahvakeeli „tühja“, muretsema ei pea.

Hetkel on talirapside puhul kindlasti päevakohane küsimus hiilamardikad, mida tänavusel aastal on hulgaliselt. Seetõttu tuleb põlde seirata ja vajadusel kasutada seaduses ettenähtud korras kas Evuret normiga 0,2-0,3 l/ha või Avaunti normiga 0,2 l/ha. Evure’t on lubatud kasutada hooajal 2 korda normiga  0,2 l/ha, samuti võib pritsida öötundidel Evurega õitsvat taimikut. Kaugel pole ka rapsi õitsemisaegne haigustõrje, mis on lubatud teostada ainult öötundidel kella 22.00-st kuni 05.00-ni hommikul. Haigustõrje vahenditeks soovitame kasutada kas Amistar Goldi normiga 1,0 l/ha, Propulset normiga 0,8-1,0 l/ha või Cantus Goldi normiga 0,4-0,5 l/ha. Peamised haigused, mida õitsemisaegselt tõrjuda, on valgemädanik ja kuivlaiksus. Valgemädaniku parim tõrjeaeg on õitsemise varajases faasis, kui esimesed kroonlehed hakkavad langema lehekaenlasse, ehk umbes 60-70% peavarrest õitseb ja külgvartel on avanenud umbkaudu 50% õisi. Valgemädaniku nakkumiseks ideaalsed olud on, kui rapsi õitsemise ajal on temperatuurid vahemikus 15-20°C ning õitsemisaegselt on minimaalselt 3-5 päeva jooksul õhuniiskus kõrge ja sajab vihma. Teine haigus, mis talirapse kimbutab on kuivlaiksus, mis nakkub just õitsemise lõpus ja põhjustab kõtrade enneaegset avanemist. Ajastamise tõttu on kuivlaiksust raske tõrjuda, kuna nakkumine on valgemädanikust nii palju hilisem. Soovitatav on kasutada maksimaalseid norme, et fungitsiidide mõju kestaks vähemalt 3-4 nädalat peale pritsimist ja vähendada sellega nakkumise riski.

 

 

Rapsi õieleht langenud lehekaenlasse.

Valgemädanikuga, pritsiviga koristus 2020.

 

Lisaks rapsile on saanud kasvuhoo sisse ka teraviljad, eriti talioder, rukis, tritikale ja varajased talinisu sordid, kus päevakorras saab olema kasvureguleerimine ja T1 faasi fungitsiidid. Kindlasti tuleb tähele panna kasvureguleerimisel millises kasvufaasis taimed on, sest esimestel taliodra taimedel on juba lipulehed lahti rullunud ning vastavalt kultuurile, kui ilmuvad nähtavale ohted või pea paotub juba, on kasvuregulaatorite kasutamise aeg möödas. Kasvu saate varajasemas kasvufaasis 2-3 kõrresõlme ajal reguleerida toodetega Regucil või Medax Max, kasutusnorm valida vastavalt kultuurile ja antud lämmastikväetise tasemele. Hilisemaks kasureguleerimiseks lipulehe rullumise paiku sobivad tooted on Terpal, Cerone või talinisu ja taliodra põldudel Etefone normiga.

Odral ohted nähtavad, kasvureguleerimise aeg läbi.

 

Haigustest on põldudel peamiselt näha jahukastet, kuid ka talinisudel on näha juba helelaiksust ning taliodral võrk- ja äärislaiksust. Fungitsiidide valikul on tähtis, et toode või toodete segu kataks võimalikult laia spektrit. Esimeseks fungitsiidiks on sobilik kasutada Protiokonasooli+Amistar segu, Inputi või Input Triplit, Priaxor Powerpacki, või Balaya Flexpacki. Antud fungitsiidid katavad ära nii jahukaste tõrjespektri, kui ka erinevate lehelaiksuste oma.

Juhul, kui tegemata on umbrohutõrje kultuurides, siis kasutatava herbitsiidi valikul lähtuda ikka kultuuri kasvust ja mitte minna jõuga tegema, kui kultuuri kasv on lubatud kasvufaasist suurem.  Kahjustused löövad välja alles hilisemas kasvufaasis. Esimese kõrresõlme ehk kasvufaasi 31 saavutades ei tohiks enam kasutada tooteid Banvel 4S ja Dicoherb Super või muid dikamba toimeainet sisaldavaid toodet, kuna nende kasutusaeg lõpeb 1. kõrresõlmega.  Kuni teise kõrresõlmeni ehk kasvufaasini 32 on lubatud kasutada näiteks tooteid Broadway Star + DMA 600; Tombo WG; Mustang Forte; Estet; 2,4D Nufarm; MCPA 750 või siis antud toodete toimeaineid sisaldavaid tooted. Kui need kasvufaasid on ületatud, saab teha umbrohutõrjet kuni lipuleheni, näiteks toodetega: Zypar+TBM 75 WG; Primus+TBM 75 WG; Ergon; Galistop; Starane XL; Sekator OD; TBM 75 WG. Kindlasti tuleks enne umbrohutõrjet hinnata ja määrata põllu kasvufaasi ja selle järgi ka tegutseda ning valida herbitsiidid.

Esimene kõrresõlm talinisul.

Teine kõrresõlm rukkil.

 

Koos fungitsiididega on mõistlik anda ka leheväetisi, kuigi suure mikroelementide puuduse puhul oleks vajalik anda mikroelemente juba võrsumise teises pooles, kuid kui on soovi, siis saab kasutada leheväetisi. Soovitame milleks on näiteks Profi Basis Plus, YaraVita Gramitrel, Hefe Alfa teravili, YaraVita Mancozin. Samuti mangaani puuduse leevendamiseks puhtaid mangaani tooteid nagu Profi mangaan-nitraat või YaraVita Mantrac Pro.

Jälgige kindlasti külvatud suvirapsi, herne ning oa põlde, kuna neid võivad kimbutama tulla erinevad kahjurid. Esimene kahjur, keda jälgida on herne- ja oakärsakas, kes kahjustab tärkavaid herne- ning oakülve. Kahjur sööb tärganud tõusmeid ning kultuur võib hävida või kõvasti kahjustada saada. Tõrjumiseks tuleb kasutada kontaktseid tooteid, mis lubavad päevasel ajal taimekaitse töid teostada, kui põllul puuduvad õitsvad umbrohud, sama lugu on ka tärkavate suvirapside ja maakirpudega, kes soojade ilmade saabudes aktiviseeruvad.

Autor: Kaarel Kallion- agronoom-nõustaja, Scandagra Eesti  AS

 

Hernekärsaka kahjustus.


Tagasi