„Kindla peale minek“ ja „rahakultuur“


Taimekasvatus on kompleksne süsteem ning kõrge ja kasumliku saagi üks alustalasid on seeme ja sort. Aastad ei ole vennad ning suurematel pindadel viljeledes on mõistlik riske (nii talvitumise- kui koristuskonveieri seisukohast) hajutada erinevate kultuuride ja sortide näol.

Taliviljadest rääkides on kindlasti kriteerium umber üks talvekindlus, mille osas mööndusi teha ei saa. Scandagra tootevalikus olevad sordid on selektsiooniprotsessis läbinud tiheda sõela ning talvekindluse osas me järeleandmisi ei tee.

Talirukis SU Arvid Põlvamaa 16.06.2020

Talirukis „KWS Livado“, 12.06.2020, Viljandimaa

Talirukis on olnud läbi aastate „kindla peale minek“ talvitumise seisukohast

Viimase aja pehmed talved on pannud unustama talvitumise probleemid. Külvikorras riskide hajutamiseks on selles osas talirukis väga tänuväärne kultuur, olles taliviljadest talvekindlaim. Samuti surub talirukis oma massiivse kasvu ja tugeva juurestikuga alla umbrohtusid ning on hea veekasutaja sügavamatest mullakihtidest (hea põuakindlus). Kulutused (väetusfoon ja taimekaitse) rukkile on madalamad kui nisul, kuid saagipotentsiaal tunduvalt kõrgem ka väiksemate kuludega. Tulude-kulude poole pealt ehk ei maksagi võrrelda nisuga, vaid pigem suviodraga. Väetise- ja taimekaitsekulutused talirukkile on intensiivse tehnoloogia puhul keskmiselt 240-280 eur/ha, prognoositav keskmine saagikus olenevalt aastast hübriidsortidel minimaalselt 7,0-8,0 t/ha. Suviodrale väetise- ja taimekaitse kulud keskmiselt 150-180 eur/ha, keskmine saagikus olenevalt aastast 5,0-6,0 t/ha. Kui viljahinna kõikumine välja jätta (seda me muuta ei saa) ning erinevate kultuuride tulud ja kulud kokku lüüa, siis näete, et talirukkil on potentsiaali olla kasumlik „kindla peale minek“ külvikorras. Scandagra Eesti AS tootevalikust leiate rukkikasvatuseks tippsordid: KWS Tayo, KWS Livado, KWS Serafino, SU Arvid.

Taliraps on „rahakultuur“, olles üldjuhul igal aastal kõrgeima kasumlikkusega külvikorras

Kellel talirapsi külvipind on suurem, siis riskide hajutamiseks võiks mõelda erinevate sortide kasvatamisele. Võimalusi selleks on mitmeid, sest on olemas kiirema algarenguga hübriide, kui aeglasema arenguga poolkääbussorte. Viimased neist (poolkääbused) on hästi talvitunud ka keskmisest raskemates talveoludes – meeldetuletuseks pilt Rannu Seeme OÜ katsepõllust aastast 2017, kus on näha õitsemise intensiivsuse järgi taimiku tihedus peale talveperioodi, näitamaks ellujäänud taimede arvu.

Talirapsi põld 05.06.2017, Tartumaa

Lisaks poolkääbustele eristub siin väga hästi tänaseks juba teada ja tuntud sort „Armstrong“, kellele on tulnud tänaseks päevaks ka järeltulijad – „Architect“ ja „Absolut“. Mõlemad uued sordid on pärinud vanemalt vennalt väga tugeva talvekindluse, lisandunud on suurem saagipotentsiaal ning kõtrade avanemiskindluse vastane kaitse ning Absolut’ il lisaks tugev vastupanuvõime fomoosile (Rlm7). Julgustan proovima uusi sorte koos juba järeleproovitud ja tuntud sortidega, veendumaks sobivuses oma piirkonna põldudel.

Väga hästi on tõestanud end „DK Expiro“ ning seda kogu Baltikumis (suurimal kasvupinnal kasvatatav sort Leedus), olles väga hea talvekindluse- ja kõrge saagikusega sort. Dekalbi (DK) sortidel on alati ka kõtrade avanemise vastane kaitse ning tugev vastupanuvõime fomoosile (Rlm7). Sügisel on „DK Expiro“ kompaktse kasvuga, kasvukuhik ei veni nii kergesti välja ning hoiab end ligi maad, aidates taimikut kaitsta külmade eest.

Liinisordi austajatele on tootevalikus „Sundance“, mis on end edukalt tõestanud talvekindluse ja saagikuse osas (võrdluses eelkäija „Cult“- iga). Talirapside sordivalikust ei puudu ka poolkääbused, nuutrikindlad ja CL (clearfield tehnoloogia).

Scandagra Eesti AS katsepõld Oisus, 05.06.2020

DK Expiro on kompaktse kasvuga juba sügisel

 

 

 

Sortide kohta lisainfot leiad  SIIT.
Head uurimist, küsimist ja külvamist. Hea sort on juba pool võitu!

 

Autor: Mikk Tagel- tootejuht (seemned), Scandagra Eesti  AS


Tagasi