05/05/2022
Taimekasvatushooaja väljakutsed ja mõtted uueks hoojaks
Mida möödunud talvitumisperioodist kaasa võtta ja vältida?
Kategooria: Taimekasvatus
Nii talvitumine kui ka sügisene areng on 2021. aasta sügisel külvatud kultuuridele olnud üsna raske. Esmalt külmem ja rohkemate sademetega septembrikuu eelmisel sügisel, mis piiras tugevalt taimede arengut ja lükkas külviaega edasi, mis omakorda muutis külvipinnase ettevalmistuse raskemaks. Talv algas detsembris madalate miinuskraadidega ning osades piirkondades on see kultuuridele jätnud jälje, seda just Põhja- ja Ida-Eestis, kus temperatuur langes ligi -25 kraadini ja maad kattis minimaalne lumekiht, kohati ainult mõne cm paksune. Järgnevad lumesajud, vaheldusid suladega, see omakorda tekitas piirkonniti jääkihi lume ja maapinna vahele. Lumekiht Eestis kadus olenevalt piirkonnast erinevatel aegadel. Kui näiteks saared ja Tartumaa olid märtsi alguseks lumevabad, siis Virumaal kadus lumi alles aprilli teises pooles. Talvitumisele on lumi ja jääkiht kultuuridel mõjunud kahjuks kehvasti ning talvitumine ongi sellest sõltunud. Mida kauem püsis lumi kultuuridel, seda kehvemalt on nad talvitunud, samuti on jääkiht mõnedes piirkondades jätnud talirapsid hapnikunälga ning kultuur hukkunud. Paljudel põldudel pole hukkumise põhjuseks talvitumishaigused (lumiseen, tüfuloos), vaid just haudumine ja hapnikuta olek, mis on taimed piltlikult öeldes ära mädandanud.
Kuid mida oleks möödunud talvitumisperioodist kaasa võtta ja vältida? Kui ilmafaktor on asi, mida me valida ei saa, siis on mitmeid asju, mida saame vältida ning mille olulisust ka antud hooaja talvitumine näitas.
Talirapside puhul on selleks kindlasti külviaeg – kuna viimased 4-5 talve on olnud talikultuuridele leebed, siis nihutati külviaeg hilisemaks. Seda talirapsi puhul teha ei tohi, kuna antud kultuur tahab arenguks soojust ja aega. Talirapsi puhul on tähtis, et talvituks just juurekael ja kasvukuhik ning mida jämedamad ja suuremad nad on, seda vastupidavam on taim erinevatele tingimustele. Taliraps suudab kasvatada tugeva juurestiku juhul, kui külviaeg on optimaalne, mis on talirapsi puhul kuni 15. augustini. Taliraps on väga hea taastuja, juhul kui sügisesed lehed ja peavõrse on talvitumisel kahjustada saanud, siis tänu tugevale ja piisavalt suurele juurekaelale suudab taim kasvatada külgvõrseid ja praktika on näidanud, et külgvõrsetega võib saada kuni 50% potentsiaalsest saagist.
Taliteraviljade puhul on väga tähtsal kohal külvikord ja eelkultuurid. Ka antud aastal on kõige rohkem hävinud neid põlde, kus on teraviljal eelkultuuriks teravili olnud. Selles olukorras, kus eelviljaks on teravili, tuleb põllul teha korralik mullaharimine, et põhk mulda viia ning külv ei toimuks n.ö põhu sisse, kus on piiratud juurestiku areng ja liigne põhumass soodustab haiguste levikut. Kuna sügiskülvi ajal oli muld niiske, külvati seemned madalale külvisügavusele, eesmärgiga saada kultuur kiirelt kasvama, kuid antud juhul soodustas see ka talvekahjusid. Madal külvisügavus jahedal sügisel piirab juurestiku arengut sügavale ning taimede juurestik jääb pindmiseks, millega toitainete omastamine taime enda poolt halveneb, samuti suureneb oht külmakergitusteks, mis lõhub niigi väikest juurestikku.
Külviaja valimine teraviljade puhul on samuti tähtis, kuid ajastuse valimisel lähtuge kindlasti sordi omadustest ning eelkultuurist. Kui külvata suure külvise normiga väga hästi võrsuv sort, siis suureneb talvekahjude hulk, kuna biomass sügisel on liiga suur.
Talvitumiskahjudega põldude osas tuleb praegu otsustada, kas põld ümber rajada või mitte – soovitan lähtuda sellest, kui palju on tühikuid ja kui tihe on taimik. Kui tühikuid on palju ja taimikut teatud kohtades pole, siis tuleks see põld pigem ümber rajada, kuna loodus tühja kohta ei salli ja sinna kasvab umbrohi. Kui põllul on taimede tihedus hõredam, kuid kogu põld on taimedega kaetud, siis soovitan selle põllu alles jätta. Arvestama peaks, et kui talivili annab ka nn. ’kehvema suvivilja saagi’, siis kulude kokkuhoiu mõttes on see põld kasulikum alles jätta, et vältida suviviljade puhul nende arengut pidurdava kevadise põua ohtu.
Erinevad taimekaitsetööd on ukse ees ja seoses sellega tahaks südamele panna, et erinevaid töid tehes pidage silmas kindlasti nii õhu- kui mullatemperatuuri ja öökülmasid, eriti tähtis on see umbrohutõrjel, kus lisaks niigi talvest räsitud kultuurtaimede kahjustamise ohule ei ole erinevate umbrohutõrjevahendite efektiivsus madalate temperatuuridega rahuldav. Herbitsiidide kasutamisel jälgige, et pritsimisel oleks temperatuur minimaalselt 10-12 kraadi ja järgnev öine temperatuur ei langeks alla 6-7 kraadi – eriti tähtis on see just rapsi kevadisel umbrohutõrjel.
