Kvaliteeditingimused

Scandagra Eesti AS teravilja ja õlikultuuride ostu-müügi üldtingimused 2019 saak, PDF

 

2019. aasta saagi toiduteravilja kvaliteeditingimused

 

TOIDUNISU baasnäitajad:

Kehtivad ja täiendavad kategooriad (sh IV kat ja V kat) on antud lehel hinna fikseerimine

 

TOIDURUKIS

TOIDUKAER

Vili peab olema ühtlaselt ilus, särav, kollane, ilma kõrvaliste lõhnadeta, korraliku teraga, peavad olema toidukaera sordid.

• Nakatatus pole ühelgi viljal lubatud

* peentera: nisu  läbiminek  2,0 x 20mm  sõelast, rukki  läbiminek 1,8 x 20mm sõelast, kaera läbiminek 2,0 x 20mm sõelast

** prügilisand on lubatud max  2%. Prügi üle 1% arvutatakse teravilja kogusest maha ja ei kuulu tasumisele.

• Scandagra Eesti AS teeb pakkumise III kategooria toidunisu
• Hinnakorrektsiooni info vastavalt kvaliteedile avaldatakse Ostja
• Toiduvilja kategooriate min näitajad võivad hooajal
• Mükotoksiinide sealhulgas Deoxynivalenol(DON), Zearalenoon(ZEN), Ochratoxin A, Alfatoxin B1 sisaldus ei tohi ületada EU normidega määratud piirväärtusi.
• Müüja vastutab   selle   eest,   et teravili   saab   laaditud   puhtale,   tihendatud   ja   korraliku koormakattega transpordivahendile.

Toiduteravilja-kvaliteeditingimused-2019

2019. aasta saagi söödateravilja kvaliteeditingimused

Kvaliteedinäitaja	Tingimus
A. Suurim lubatud niiskusesisaldus	A. Maksimaalselt 14%
B. Kokku nende koostisosade ülemmäär, mida ei või sisaldada laitmatu kvaliteediga söödateravili (lõigud 1, 2, 3, 4, 4)	B. Maksimaalselt kokku odral 12%, nisul 7%
1. Katkised terad	1. Maksimaalselt 3,0% (erandjuhul ja lisakokkuleppel kuni 5%*)
2. Teralisandid (v.a punktis 3 märgitud) millest (2.1, 2.2, 2.3, 2.4) 2.1 muud teraviljad 2.2 kahjustatud terad 2.3 rohelised terad 2.4 kidurad terad	2. Maksimaalselt kokku 7%, odral 12% (erandjuhul ja kokkuleppel odral kuni 16%, nisul/tritikalel kuni 11%*) 2.1. maksimaalselt 5,0% (piirmäära ületamisel on võimalus erikokkuleppeks) 2.2. maksimaalselt 5,0% 2.3. maksimaalselt kuni 0,8% (märjal viljal kuni 2%) 2.4. maksimaalselt 7 % (erandjuhul ja kokkuleppel odral kuni 16%, nisul/ tritikalel kuni 11%)
3. Fusarioossed terad	3. Maksimaalselt 0,1% ,piirmäära ületamisel erikokkulepe
4. Kasvama läinud terad	4. Maksimaalselt 6%
5. Prügilisandid (lõigud 5.1, 5.2, 5.3, 5.4, 5.5, 5.6, 5.7, 5.8) kokku** 5.1 võõrseemned 5.2 haigustunnustega võõrseemned 5.3 võõrkehad (mineraalsed lisandid jms) 5.4 seemnekestad (orgaanilised lisandid) 5.5 tungalterad 5.6 surnud putukad ja nende osad 5.7 kahjulikud lisandid 5.8 riknenud terad	5. Maksimaalselt kokku 3,0% (märjal viljal kuni 4%) 5.1. maksimaalselt 3,0% 5.2. maksimaalselt 0,1 % 5.3. maksimaalselt 0,1% 5.4. maksimaalselt 3,0% 5.5. maksimaalselt 0,02% 5.6. proovist leidmisel tehakse kordusproov 5.7. maksimaalselt 0,2% 5.8. maksimaalselt 0,2%
6. Elus kahjurid	6. Ei ole lubatud
7. Mahukaal kilogrammi/hektoliitris min	7. Baasmahukaal oder 62,0 kg/hl, nisu 72,0 kg/hl, rukis 72,0 kg/hl, tritikale 70,0 kg/hl, kaer 52,0 kg/hl.
8. Tuulekaer	8. 100 tera /kg kuni maksimaalselt 250 tk/kg. Üle 250 tk/kg võetakse vili vastu kokkuleppehinnaga

B. NENDE KOOSTISOSADE MÄÄRATLEMINE, MIDA EI VÕI SISALDADA LAITMATU KVALITEEDIGA SÖÖDATERAVILJAD

1. Katkised terad. Katkiste teradena käsitatakse kõiki teravilja teri, mille endosperm või tuum on osaliselt katmata ning mille idukilp on eemaldunud. Samuti vilja käitlemisel ja sorteerimisel katki läinud terad. Välja arvatud juhul, kui kaeral on eemaldunud tera kest.
2. Teralisandid on segu mittetäisväärtuslikest põllukultuuride teradest.
2.1. Muud teraviljad: teravilja terad, mis ei kuulu prooviks võetavate terade liiki.
2.2. Kahjustatud terad: näritud terad. Kahjurite poolt kahjustatud terad, muljutud, kidurad ning märgatavalt alaarenenud terad, külma- võetud, krimpsunud terad, kuivatamisel paisunud terad kuuluvad samuti sellesse rühma
2.3. Rohelised terad.
2.4. Kidurad terad on terad mis pärast kõikide teiste koostisosade proovist kõrvaldamist läbivad järgmiste avadega sõela: nisul 2,0 mm, odral 2,2 mm.
3. Fusarioossed terad on terad, mille koor on saastunud haigustekitaja seeneniidistikuga (Fusarium mycelium’iga) ; kõnealused terad on veidi kidurad, kortsudega ja neil on roosad või valged hajusad ebamääraste piirjoontega laigud.
4. Kasvama läinud terad on terad, mille idujuur või idupung on palja silmaga selgelt näha. Kasvama läinud tera on kerge eristada harilikust terast, kuna idul on selgelt nähtavad muutused.
5. Prügilisandid on orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga lisandid, mis vilja sihtotstarbelisel kasutamisel kuuluvad eraldamisele.
5.1. Võõrseemned on kultuurtaimede või looduslikult kasvavate taimede seemned, v.a. teraviljaseemned ja teralisandid.
5.2. Väliste haigustunnustega seemneteks nimetatakse teri, mis on inimestele ja loomadele mürgised, takistavad või raskendavad teraviljade puhastamist ja jahvatamist ning mis mõjutavad teraviljatoodete kvaliteeti.
5.3. Võõrkehad on kivid, liiv, mineraalne tolm ja muud proovides leiduvad mineraalse päritoluga lisandid. MINERAALSE LISANDIGA TARNITUD VILI, MILLE PUHUL MINERAALNE LISAND AVASTATAKSE ALLES KAUBA MAHALAADIMISEL – TRAHV 415 EUR KOOREM!
5.4. Seemnekestad ja orgaanilised lisandid on kõik teraviljaproovi koostisosad, mis on orgaanilist päritolu kuid ei kuulu lõikudesse 1, 2, 3, 4, 5.1, 5.4, 5.5.
5.5. Tungalterad (Claviceps purpurea).
5.6. Surnud putukad ja nende osad.
5.7. Kahjulikud lisandid on taimse päritoluga lisandid, mis on inimese või looma tervisele ohtlikud. Kahjulikeks lisanditeks loetakse järgnevate taimede seemneid: roosa kibekas (Acroptilon repens), kirju sarikhernes (Coronilla varia), rebasesabaline sophia (Sophora alopecuroides), lantjsetjas termopsis ( Thermopsis lupinoides), hall trihhodesma (Trihodesma incanum), harilik äiakas (Agrostemma githago), uimastav raihein (Lolium temulentum), lina-raihein (Lolium remotum), ogaõun (Datura stramonium), riitsinus (Ricinus communis) ja liblikõieliste sugukonda kuuluv Clotalaria perekond või taime teisi osasid.
5.8. Riknenud seemned on terad, mis on muutunud inimtoiduks ja söödateravilja puhul kariloomade toiduks kõlbmatuks mädanemise, jahukaste, bakterite või mõne muu põhjuse tõttu. Riknenud terad on samuti isekuumenemisel või kuivatamisel liiga kõrge temper- atuuri tõttu kahjustunud terad. Kuumenenud terade seemnealgme kesta värvus on hallikaspruunist mustani ja tuuma ristlõige kol- lakashallist pruunjasmustani.
6. Elus kahjurid on kõik laokahjurid, kes leitakse proovist.
7. Mahukaalu lubatud minimaalsest baasnäitajast väiksema näitaja puhul korrigeeritakse iga kultuuri puhul baashinda alljärgnevalt.
Iga madalama kg/hl korral baasmahukaalust alandatakse hinda -1 EUR/t.
Märja vilja korral arvutatakse mahukaal ümber ja võetakse aluseks kuiva vilja mahukaal.

Kaer	Oder	Nisu	Rukis	Allahindlus €/tonn
51-51,9	61-61,9	71-71,9	71-71,9	-1
50-50,9	60-60,9	70-70,9	70-70,9	-2
49-49,9	59-59,9	69-69,9	69-69,9	-3
48-48,9	58-58,9	68-68,9	68-68,9	-4
47-47,9	57-57,9	67-67,9	67-67,9	-5
46-46,9	56-56,9	66-66,9	66-66,9	-6
45-45,9	55-55,9	65-65,9	65-65,9	-7

8. Tuulekaer on lubatud max kuni 250 tk/kg, Üle 250 tk/kg võetakse vili vastu kokkuleppehinnaga.

Tuulekaer, tk/kg	Allahindlus €/tonn
kuni 100	0
101-119	-3
120-139	-6
140-159	-9
160-169	-12
180-189	-15
200-219	-18
220-250	-23

9. Söödavili ei tohi sisaldada väliste haigustunnustega, riknenud ega mädanevaid seemneid, olla viljale mitteomase värvuse, lõhnaga ega nakatunud taimehaigustest. Vili peab olema kuivatatud, jahutatud ja vilja temperatuur peab olema alla +20°C. Normaalse vilja lõhn on ilma kopitanud, linnase, kuivatusgaaside, hallituse või muu kõrvallõhnata. Teravilja transportimiseks kasutatud veok peab olema enne teravilja laadimist KORRALIKULT PUHASTATUD. Kui peale mahalaadimist selgub, et vili on saastunud eelnevalt transpordis veetud kaubaga, on Ostjal õigus söödateravilja vastuvõtmisest keelduda ja nõuda tagasi pealelaadimiseks ja vastuvõtusüsteemi puhastamiseks tehtud kulutuste kompenseerimist.
10. Punktis 5 loetletud prügilisandite eest makstakse 0% kokkulepitud söödateravilja baashinnast, kui prügilisandite kogus ületab 1,0%.
11. Kõik hinnad on ilma käibemaksuta.

Söödateravilja kvaliteeditingimused 2019,PDF

 

 

2019. aasta saagi õlikultuuride kvaliteeditingimused

Rapsi ja rüpsi kvaliteeditingimused
1. Suurim lubatud niiskusesisaldus	baas 6,0%, maksimaalselt kuni 9,0%
2. Prügilisandid	baas 2,0%, maksimaalselt kokku kuni 4,0%
3. Ülekuumutatud terad (Canadian standard by FOSTA)	maksimaalselt kuni 5,0%
4. Õli sisaldus	baasiline sisaldus 40,0%
5. Klorofüll	maksimaalselt kuni 30 mg/kg (kokkuleppel kuni 50)
6. Glükosinolaadid	maksimaalselt kuni 25 mmol/kg
7. Eruukhapped	maksimaalselt kuni 2,0%
8. Vabade rasvhapete sisaldus FFA	maksimaalselt kuni 2,0%

NENDE KOOSTISOSADE MÄÄRATLEMINE, MIDA EI VÕI SISALDADA LAITMATU KVALITEEDIGA ÕLIKULTUURID. HINNAKORREKTSIOONID.

1. Niiskus lubatud 6-9%, alla 6,0% ja üle 9,0% niiskusega seemet ei osteta.
2. Prügilisandid on orgaanilise ja anorgaanilise päritoluga lisandid, mis õlikultuuride sihtotstarbelisel kasutamisel kuuluvad eraldamisele. Baasiline võõrlisandite sisaldus on 2%, mahaarvestus hinnast 0,1% iga 0,1% võõrlisandite sisalduse erinevuse kohta baasilisest. Üle 4,0% prügilisandiga seemet vastu ei võeta. Kui kaup võetakse vastu esialgsete analüüsitulemuste alusel ning lõpliku analüüsi tulemus on suurem kui 4%, toimub mahaarvestus hinnast 0,5% iga 0,1% erinevuse kohta lubatud maksimumist 4%.
3. Ülekuumutatud terad (Canadian standard by FOSTA) on rapsiseemned, mille värvus ja lõhn on muutunud jäädavalt kuivatamise käigus ning on tingitud liiga kuumast kuivatusprogrammist.
4. Baasiline õlisisaldus 40%, juurde-ja mahaarvestus 0,15% baashinnast iga 0,1% õlisisalduse erinevuse kohta baasilisest.
5. Klorofüllisisaldus maksimaalselt 30 mg/kg mahaarvestus baashinnast 0,1% iga 1,0 mg/kg kohta kuni 50 mg/kg-ni.
6. Glükosinolaatide sisaldus seemnes maksimaalselt 25 mmol/kg, üle antud normi seemet ei osteta.
7. Eruukhapete sisaldus maksimaalselt 2%.
8. Vabade rasvhapete sisaldus FFA maksimaalselt 2%.
Õlikultuurid ei tohi sisaldada väliste haigustunnustega, riknenud ega mädanevaid seemneid, olla õlikultuuridele mitteomase värvuse, lõhnaga ega nakatunud taimehaigustest. Seemneid peab olema kuivatatud, jahutatud ja tarnimisel peab nende temperatuur olema alla +20°C. Väliste haigustunnustega seemneteks nimetatakse teri, mis on inimestele ja loomadele mürgised. Õlikultuuride transportimiseks kasutatud veok peab olema enne kauba laadimist KORRALIKULT PUHASTATUD. Kui peale mahalaadimist selgub, et õlikultuurid on saastunud eelnevalt transpordis veetud kaubaga, on Ostjal õigus kauba vastuvõtmisest keelduda ja nõuda tagasi pealelaadimiseks ja vastuvõtusüsteemi puhastamiseks tehtud kulutuste kompenseerimist.

Õlikultuuride kvaliteeditingimused 2019, PDF

2019. aasta saagi herne ja oa kvaliteeditingimused

Kvaliteedinäitaja	Söödahernes	Kollane hernes	Söödauba	Toiduuba
Niiskus %, max	14	14	14	14
Prügilisand %, max	2	2	2	2
Katkised %, max *	–	8	–	3
Värvi puhtus %, min	–	95	–	–
Laigulisus %, max **	–	4	–	4
Kahjurite poolt kahjustatud seemned, %	–	3	–	3
Vigastatud seemned, % ***	–	5	–	5
Toksilisus	Pole lubatud		Pole lubatud

* Katkised terad: poolikud ja katkised seemned.
** Laigulisus: rohelised-pruunikad-mustad täpid, pruunikad-kollased laigud, plekid.
*** Vigastatud seemned: krimpsus, muljutud, alaarenenud, kahjustatud, kasvama läinud seemned.

Värvi puhtuse analüüsimisel ei arvestata kollase herne hulka:

• Rohelised seemned
• Tumenenud seemned
• Rohelised-pruunikad-mustad seemned
• Ebaühtlaselt valminud seemned

Prügilisand üle 1% arvutatakse kogusest maha ja ei kuulu tasumisele.
Prügilisandi hulka kuuluvad:

• Tolm
• Kivi, muld jms
• Tühjad kestad
• Varre osad, lehed
• Umbrohtude seemned
• Teised kultuurseemned (näiteks oder, nisu jt.)

Lõhn – iseloomulik tervele kaunviljale, ilma kopitanud, hallituse või muu kõrvallõhnata.
Värvus – kaunviljale vastava omase värvusega.
Nakatatus – pole lubatud.

Herne ja oa kvaliteeditingimused 2019, PDF