Esmased seired taliviljade põldudel

Lõuna-Eestis ja saartel on põllud piisavalt kuivad ja väetamistöid on võimalik teostada üsna murevabalt, kuid põhja pool ning Ida-ja Lääne-Virumaal on kohti, kus põldudelt võib leida veel lundki ja väetamistöödeks peab valima põlde ning kohti.

Viimaste päevade soojad ilmad on hakanud põlde ilusti rohekamaks värvima ning taimed valmistuvad vaikselt minema juure kaudu toitumisele, kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab +5 kraadi.

Talvitumise kohta saame anda esimese hinnangu ja võib öelda, et see oli mõnel pool rahuldav teisel aga isegi väga hea. Välja läinud põlde võib siin-seal kohata, kuid kahjustajaks pole olnud talvekülm, vaid pigem sügisene liigvesi ja aasta alguse suure lumesaju sulavesi, kus taimed on piltlikult öeldes lihtsalt ära lämbunud, kuna veetase on olnud kõrge. Kuid üldistavalt on talirapside ja taliteraviljade olukord  üsnagi hea. Kohati võib taliteraviljades, kus on varajane külv ja suur biomass ning sees ka eelvilja varist, kohata lumiseent, kuid need on pigem sellised ülekülvi kohad ning alad, kus eelvilja varist on palju. Nüüd tekib küsimus, kas sellel kevadel on vaja põlde äestada või rullida. Siinkohal ütleks, et tuleks lähtuda pigem põllupõhiselt. Kui taimik on hästi võrsunud ja liigset surnud biomassi pole, mida taimedelt eemaldada, siis suurt vajadust äestamiseks või rullimiseks pole. Kui on soov minna rullima, et mullalõhesid sulgeda ja sellega niiskuse aurustumist vältida, siis seal tuleks olla samuti tähelepanelik, et hästi võrsunud taimikut sellega ei vigastaks, eriti õrnad vigastamise suhtes on talirukis, talioder ja tritikale. Talinisu paneb äestamisele ja rullimisele paremini vastu, kuid varajaste ja sügisel võrsuvate sortide puhul tasuks olla ettevaatlik antud töö tegemisel. Kindlasti on oluline, et muld oleks pealt pinnalt ikka kuivema poolsem ja poleks nätske, liiga niiske mullaga tööd tehes teete endale karuteene, samuti paar ööd peale äestamist peaksid temperatuuri poolest jääma plusskraadidesse.

Eelnevate aastate kogemuste põhjal tuleks kindlasti luubi alla võtta taliraps ja seda kahjurputukate vaatevinklist. Miks see nii oluline on – nimelt on ju esimesed varre-peitkärsakad juba püüniskaussidest leitud? Siin tuleb meeles pidada, et praegu pole kahjurite arenguvaatest veel sellises arengufaasis rapsi, kuhu muneda ning taimi, mida kahjustada ja esimestena levivadki üldiselt aktiivsemad isasputukad. Küll aga annab tänane põldude seire ja rapsipõldudele paigutatud kollased liimpüünised või kollased püüniskausid meile teavet, kas  ja millistel põldudel kahjurputukaid esineb. Varre-peitkärsaka tõrjekriteeriumiks on 3 päevaga rohkem kui 10 mardikat  püünises või kahjuri esmaleiust 10-14 päeva hiljem teostada põhjendatud tõrje. Esmane tõrje on soovitatav teostada kahjurite leidmisel lubatud kontaktsete insektitsiididega. Kontaktse insektitsiidiga just selle tõttu, et vähendada emaste kahjurite populatsiooni ja ennetada munemist, kuna kahju rapsile teevad vastsed, kes toituvad varre sisemuses rapsi säsist. Eriloa saanud Sivanto Energy-t (süsteemset-kontaktset) toodet tuleks kasutada n.ö kummiku faasis kui raps alustab varsumist ja pikkuskasvu. Kui kasutada süsteemset-kontaktset toodet liiga vara, siis peamiseks putukate ründe -ja söömeajaks on toode oma efektiivsuse kaotanud, sest olenevalt taimede kasvust kestab Sivanto Energy efektiivne toime ca 2 nädalat peale toote kasutamist.

Sivanto Energy kasutamisel juhin tähelepanu järgmistele kasutust piiravatele punktidele:

• Kasutades taimekaitsevahendit kasvufaasis BBCH 30-49 hoida veeorganismide kaitseks 20 m puhvervööndit veekogudest ja kasutada 90% triivivähendavaid otsakuid.
• Kasutades kasvufaasis BBCH 71-79 hoida veeorganismide kaitseks 10 m puhvervööndit veekogudest ja kasutada 90% triivivähendavaid otsakuid.
• Mittepõllumajanduslikust maast tuleb hoida puhvervööndit alljärgneva tabeli alusel:

• Mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitseks võib lubatud kultuure pritsida ainult etiketil kinnitatud kasvufaasides ajavahemikus 22:00-05:00. Õitseva umbrohu olemasolu korral mitte kasutada.
• Loa lõppemisel peavad kasutajad esitama vahendi kasutamise kohta põlluraamatu kanded loa taotlejale, kes edastab need Põllumajandus- ja Toiduametile hiljemalt 29.09.2025.
• Ooteaeg 45 päeva.
• Kasutuskordi 1 kord hooajal.

Scandagra Eesti agronoom-nõustaja