Amistar Gold on süsteemne fungitsiid valgemädaniku tõrjeks suvi- ja talirapsil.
Toimemehhanism
Toimeained asosküstrobiin ja difenokonasool kuuluvad erinevasse keemilisse klassi ning mõjuvad haigustekitajatele erinevalt, tagades nii tugeva ja pikajalise kaitsva ja raviva toime. Asoksüstrobiin on looduslikult esinevate strobiluriinide keemiline analoog. On süsteemse, translaminaarse ja kaitsva toimega, liikudes taimes akropetaalselt (tõusvate vooludega).
Toimeaine imendub lehtedesse järk-järgult, takistades rakkude hingamist ja põhjustades sellega seene elutsükli katkemise. Süsteemne, translaminaarne ja kaitsev toime avaldub alljärgnevalt:
- toimib taime pinnal ja peatab haiguse enne, kui see kahju tekitab;
- kinnitub taime pinnale;
- tungib taime kudedesse ja liigub läbi lehe, kaitstes mõlemat lehepinda haiguse eest;
- liigub taimesoontesse.
Asosküstrobiin annab parima tulemuse, kui seda pritsitakse enne haiguse ilmumist või haiguse varajases arengufaasis. Asoksüstrobiinil on taimedele lisaks rohendav mõju st taimede lehed püsivad kauem rohelised ning seeläbi suureneb potentsiaalne saak. Difenokonasool on pikaajalise kaitsva ning raviva mõjuga toimeaine, mis kuulub triasoolide keemilisse klassi. Toimeaine tungib kiiresti taime, liigub ksüleemis translaminaarselt (st kaitseb mõlemat lehepoolt), jaotub hästi taimerakkudes ning on kaitstud ärauhtumise eest. Difenokonasool mõjub haigustekitaja sisenemise ja haustorite moodustumise faasis. Takistab steroolide biosünteesi raku membraanis, mis peatab seene arengu. Steroolide biosünteesi takistamine katkestab membraani funktsioonid, tsütoplasma imbub välja ja seenehüüf hävib. Difenokonasool toimib väga hästi majanduslikult olulist kahju tekitavate seenpatogeenide nagu kottseente (Ascomycetes), kandseente (Basidomycetes) ja teisseente (Deuteromycetes) vastu. DMI (demetülatsiooni pidurdava) fungitsiidina on difenokonasool oluline segupartner resistentsusriski vähendamise praktikates, tagades parema kaitsva toime ja pikemaajalise mõju.
Kasutamine ja toimespekter
| Kultuur | Kahjustaja | Kulunorm l/ha | Pritsimiskordi | Pritsimise aeg | Ooteaeg, päeva |
| Taliraps (kevadine pritsimine) | Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) | 1,0 | 1 | Kasvufaas 60-69, õitsemise algusest kuni lõpuni. | – |
| Suviraps | Valgemädanik (Sclerotinia sclerotiorum) | 0,75 | 1 | Kasvufaas 60-69, õitsemise algusest kuni lõpuni | – |
| Suhkrupeet | -Peedi-lehetähnisus (Cercospora beticola) -Peedi-küberooste (Uromyces betae) -Peedi-jahukaste (Erysiphe betae) – Ramulaaria peedil (Ramularia beticola) | 1,0 | 1 | Kasvufaas 39-49, leheroseti moodustumise lõpust (90% taimiku lehtedest katab maapinda) kuni juurikad on saavutanud sordiomase täissuuruse. | 35 |
