04/04/2024

Esimesed pilgud taliviljadele ja põldudele

Lumikate on taandunud ja esimesed soojad on põldudest üle käinud. Talvitumine ja pilt põldudest on suures piires selge.

Kategooria: Taimekasvatus

Talvitumine on olnud nii Lääne-, Edela-, Lõuna-, Kagu-, kui ka osaliselt Kesk-Eestis üpriski raske ning hukkunud ja külmakahjustunud põlde on palju. Kurja on teinud just miinuskraadid, mis olid aasta esimestel päevadel ning nendes piirkondades oli lumikate olematu või minimaalne. Peamiselt on kahjustada saanud taliraps, mis on suuresti eespool nimetatud piirkondades hukkunud. On põlde, kus taliraps on talvitunud, kuid need on eeskätt need põllud, kus põldudel oli paar sentimeetrit paksem lumikate ja antud aastal on tõesti ka otseses mõttes paar cm lumikatet teinud põldudel imesid. Lisaks talirapsile on piirkonniti kahjustada saanud ka talioder ning seda samuti just külma tõttu. Lumiseene ja talvitumishaiguste kahjustusi on näha suhteliselt vähe ja peamine taliodra kahjustumine on olnud ikka läbi miinuskraadide. Talinisu ja talirukis on üldiselt talvitunud hästi, kuna need on kultuurid, mis on ka kõige vastupidavamad külmadele. Talinisus võib leida küll põlde, mis on hukkunud, kuid need on eeskätt seotud sordi eripäradega. 

Hukkunud taliraps, kevad 2024
Pilt 2. Talioder SY Galileoo, kevad 2024

Peamine küsimus on, mida teha välja läinud talivilja põldudega. Iga põld on erineva ajalooga ning ühtset plaani ja soovitust on raske leida. Kui külvikord nõuab katkestamist ehk põllul on kasvanud 3 aastat teravilja ning sel aastal peab seal kasvama kas liblikõieline või ristõieline kultuur ning sügisel põllule külvatud taliraps on nüüdseks hukkunud, siis valikuid väga palju ei ole – kas suviraps, hernes/uba, ristik või mõni vahekultuur. Loomakasvatajatel on valikus ka näiteks maisi kasvatamine antud põllul. Teravilja hukkumise puhul on valik laiem ja saab külvata erinevaid teraviljasid ja liblikõielisi kultuure ning osadel juhtudel ka suvirapsi, kuid see on pigem erand. Kindlasti seab ümberkülvile piirangud ka sügisel kasutatud herbitsiidid eelkultuuris. Seda tuleb eriti jälgida just talirapsi puhul ning tarvis on järele uurida, millised on piirangud, kuidas käituda ja millist mullaharimist oleks vaja teha.

Teine mõttekoht ümberrajamisel on ka pikem külvikord, et selle kevade ümberkülv ei lööks sassi külvikorda järgnevatel aastatel, sest on oht, et „lumepall hakkab veerema“. Seda selle aasta näidete põhjal, kus esialgse ümberkülvi plaaniga võib paari aasta pärast tekkida olukord, kus teatud kultuure ei saagi külvata, kuna külvikord seda enam ei võimalda. Pigem tuleks ümberkülv teha selliselt, et sügisel oleks võimalik minna talikultuuride ja muu külvikorraga edasi nii nagu see oli planeeritud eelneval aastal.  

Ka esimeste väetamistega on algust tehtud ning kindlasti tuleks esmajärjekorras ära visata sulfaat tüüpi väetised ja NPK-d, kui neid kasutatakse. Need väetised tahavad mõjumiseks pikemat aega ja niiskust, seega nende kasutamine oleks esmajärjekorras.  

Põllud, mille ümberrajamisel on kahtlused, et kas rajada või mitte ning pole selge, kui palju taimi on alles, siis kindlasti tuleks väike kogus väetist (ca 1/3 esimesest lämmastikväetisest) ära anda, et saada pilt ette, kui suur osa taimikust elab ja juhul kui hiljem selgub, et põld jääb alles, saab väetist juurde anda. Kui taimed, mis on kahjustada saanud, jätta õigel ajal toitaineteta, siis elu on näidanud, et näljas taimed suurt elulootust ei näita. Kuna kahjustunud taimede saagipotentsiaal on madal, siis kiire tegutsemine säilitab selle. Kokkuvõtvalt ütleb põllumehe vanasõna aga seda, et : “Kui juba ise kahtled, kas rajada põld ümber, siis tuleb rajada ümber.“  

Ka Lõuna-Eestis on juba taimekahjustajate hooaeg alanud, sest üksikutel talvitunud talirapsi põldudel on juba näha esimesi varre-peitkärsakaid ja ka juure-peitkärsakaid. Täna on väljas küll esimesed isasputukad, kuid ca 10-14 päeva pärast saabuvad ka emased. Kindlasti tuleb seirata oma põlde, kuna varre-peitkärsaka kahjustused on aasta-aastalt suurenenud. Nende kahjurite efektiivne tõrje on just emasputukate tõrjumine ja sellega ka munemise takistamine, sest  rapsitaime kahjustavad just vageltõugud, mis kooruvad ema munetud munadest taime varres. Kahjurite tuvastamiseks on väga hea moodus panna  veega täidetud, soovituslikult kollased püüniskausid rapsi taimede vahele ning käia neid vaatamas ja jälgimas. Kuna Põhja-Eesti on Lõuna-Eesti kliimast natuke maas, siis on see signaaliks just nende piirkondade põldudele, et kahjurid on liikvel ja kuna söögilaud on väike, sest talirapsi on palju hukkunud, siis tuleb põldudel silma peal hoida. Tõrjeks on sobilikud kontaktsed lubatud insektitsiidid, kui ilmastiku tingimused seda lubavad.  

Scandagra Eesti agronoom-nõustaja