31/05/2024

Vahekultuurid – kellele ja milleks?

Mullaviljakuse parandamiseks on olemas mitmeid viise – mineraalväetisega väetamine, sõnniku laotamine või hoopis vahekultuuride kasvatamine, mis on viimaste aastatega vägagi populaarseks muutunud. Kuid mida vahekultuurid täpsemalt teevad ja miks nad meie külvikorras nii olulised on?

Kategooria: Taimekasvatus

Vahekultuurid on kultuurid, millest üldjuhul saaki küll ei koristata, kuid mis toidavad mulda. Vahekultuuride külvamine on oluline põllumajanduspraktika mitmel põhjusel: Mullaomaduste säilitamine ja parandamine –Vahekultuurid aitavad vältida mulla erosiooni ja mulla toitainete kadu. Haiguste ja kahjurite kontroll: Vahekultuurid muudavad külvikorra mitmekesisemaks ning loovad head tingimused kasulikele putukatele, kes aitavad vähendada kahjurputukate arvukust.  Mulla struktuuri parandamine: Intensiivne taimekasvatus ning põllumajandusemasinad põhjustavad mulla tihenemist. Vahekultuurid suudavad oma sügavale ulatuvate juurtega murendada mullatihest, mullas paraneb struktuursus ja järgnevatel kultuuridel paraneb toitainete omastamine. Parem hapniku ringlus mullas soodustab ka vihmausside arengut ning paljunemist. Kliimamuutuste mõju vähendamine: Vahekultuuride kasvatamine aitab lisada ja hoida muldades rohkem süsinikku. Umbrohutõrje eesmärk: Väga paljud või enamus vahekultuure on kiire arenguga ning moodustavad suure biomassi, mis aitab kontrollida põldude umbrohtumust. Vahekultuuride külvamine on hea ja kasulik alternatiiv mustkesale.

Milliseid vahekultuure olemas on ning mida peaksime silmas pidama nende valikul?

On olemas üheaastased ja mitmeaastased vahekultuurid. Üheaastased, nii nagu nimigi ütleb, kasvavad ainult ühel aastal ja talvega taimik hukkub. Nendeks on näiteks 1-aastane ristik, keerispea, suvivikk. Külvata tuleks need kevadel esimesel võimalusel kui mullatemperatuur on ca 8-10 kraadi. Ajaliselt on see umbes mai keskel. Mitmeaastased kultuurid elavad kenasti talve üle ja kasvavad kevadel edasi. Nendeks on näiteks mesikas, talivikk, erinevad ristikud.

Lisaks on igal kultuuril täita oma ülesanne. Näiteks kesaredis on kiire algarenguga ja lõhub mullatihest. Keerispea aga seevastu muudab fosfori järgnevale kultuurile omastatavaks. Väga head umbrohtude allasurujad on ristikud, 1-aastane raihein ja sinep. Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku. Hea on teada ka seda, et mitmed vahekultuurid on suurepärased meetaimed. Enne kultuuri/kultuuride valikut peab iga põllumees endalt küsima, milliseid omadusi ta vahekultuurilt saada soovib. Valiku tegemisel tuleb jälgida aga seda, et haigustekitajate leviku tõkestamiseks ei tohiks vahekultuur kuuluda samasse sugukonda eelneva ja järgneva saagikultuuriga.

Scandagra Eesti soovitab külvata 3-4 erinevast komponendist koosnevat segu, kus igaühel oleks täita oma ülesanne. Meie valikust leidub selline vahekultuurisegu nagu ’Scandagra kevad’ ja ’Scandagra sügis’ . Esimesel neist ei ole sees talvituvat kultuuri ja mõeldud pigem 1-aastaseks kasvuperioodiks. Kui põllumehel on enda nägemus või on tal olemas mõni komponent, siis Scandagra pakub ka võimalust segada kokku just selline segu, nagu põllumees soovib. Võta meiega ühendust ning leiame üheskoos just Sinu tootmisesse ning soovidele vastava segu.

Hoolitseme üheskoos vahekultuuride kasvatamisega meie mulla eest, sest muld on kõige alus ja algus. 

Scandagra Eesti tootejuht (rohumaad)