Põllukultuuride talvitumisest ja mikroelementide mõjust taimikule

Jättes seekord arutluse alt välja sortide kirjeldused ja viljavahelduse olulisuse, keskendume praegu-teguritele, millega saame tõsta taliteraviljade talvekindlust – leheväetistele ja nende kasutamisele sügisel.

Talirapsi külvide algusest on möödas enam kui kuu ning ’tänu’ põuasele augustile on põldudel tärganud taimik väga ebaühtlane.  Oleme Scandagras aastaid teinud katseid, et saada kinnitust väidetele kas ja kuidas mõni tehnoloogia Eestisse sobib. Nendele toetudes saame kinnitada, et eesmärgipärane ja õigeaegselt tehtud leheväetiste ja kasvuregulaatorite pritsimine tasub tehtud investeeringud kuhjaga ära.

Meie hea Saksamaa koostööpartner Henning Jaworski ettevõttest Lebosol tegi selle aasta Scandagra talveseminaril ettekande mikroelementide olulisusest taimedele. Saksamaa katsete põhjal näitas ta  mikroelementide mõju taimede haiguskindluse suurendamisel ja erinevate elementide vastastikku positiivset mõju. Eesseisva ’rohepöörde’ valguses on hea teada, et mangaani puuduse korral on taimed vastuvõtlikumad paljudele haigustele nagu: kõrreliste juuremädanikule, nisu lendnõele, erinevatele roostetele, samuti kõrreliste ja ristõieliste jahukastele, kartuli lehemädanikule ja harilikule kärnale. Väävlipuudus soodustab samuti paljude seenhaiguste levikut, taimed haigestuvad kergemini tõusmepõletikku, roostehaigustesse, jahukastesse teraviljadel ning ristõieliste kultuuride puhul on haigestumise oht suurem nii kuivlaiksusesse ja valgemädanikku kui fomoosi, tsülindrosporioosi ja vertitsilloosi (andmete allikas: Nutritional disorders in cultivated plants Prof. W. Bergmann, Jena 1993).

Aminohapete kasutamine on majanduslikult tasuv. Lisaks väetise hinnatõusule aitavad aminohapped leevendada taimede stressi, säästa energiat ja toetavad keskkonna sõbralikku majandamist. Aminohapped on valkude, süsivesikute, klorofülli jne koostisosad ning imenduvad väga hästi taimikusse ja integreeruvad fotosünteesiga. Tänu sellele protsessile ei pea taim, nagu tavaliselt omastama vajalikke toitaineid eraldi osadena (lämmastik, süsihappegaas, vesi), vaid saab arenguks vajalikke terviklikke koostisosi. Mitmed aminohapped on auksiini koostisosad ja toetavad seetõttu rakkude jagunemist ja juurte arengut. Tänu aminohapete füüsikalistele omadustele parandavad nad ka taimekaitsevahendite ja väetiste omastatavust ja tõhusust.

Rapsile vajalikest leheväetistest soovitame boori arvestusega 400-500 g/ha, sellest sügisel min. 300 g/ha, mangaani 750-1250g/ha, väävli vajadus on suurem: 30-40 kg/ha. Universaalseks lahenduseks on rapsi leheväetised nagu Profi Raps ja YV Brassitrel Bio (1,5-2,0 l/ha), neile tuleks lisada 2 korda 1,0 l/ha Profi Boori ja turgutuseks aminohappeid Amino Ultrat 0,5 l/ha ja humiinainete kompleksi Vivaextract 2 l/ha. Väävli vajaduse tuleb arvutada põhiväetise järgi, aga on hea teada, et väävlipuuduse korral on taimedel häiritud ka lämmastiku omastamine.

Taliteraviljade juures on hea meelde tuletada Scandagra poolt aastatel 2014-2017 organiseeritud talinisu katseid. Katsed rajati igal aastal erinevas paigas: Jõgeva, Rõhu ja Viljandi katsekeskustes ja Rannu Seemnes. Katsetel võrdlesime 3 riigi: Eesti-Taani-Saksamaa enam levinud viljelustehnoloogiad. Saksamaa tehnoloogia suurem N kasutusnorm  (+ 50 kg/ha võrreldes Eesti – Taani omaga) andis küll parima tulemuse, aga Eesti-Taani sama N-väetise taseme kasutuse juures saime välja tuua Taani katsetehnoloogias kasutatud mangaani usutava mõju talvitumise kindlustamisel.

Nimelt oli Taani tehnoloogia soovituste kohaselt sügisel kasutatud mangaani 500 g/ha 2-3 lehe faasis ning kevadel 2 korda koos karbamiidiga. Võrsumisfaasis oli paagisegus mangaan 250g/ha+ Krista U 2,0 kg/ha ja lipulehe faasis samuti mangaan 250 g/ha+ Krista U 2,0 kg/ha.

Tulemuseks oli Taani katseskeemi talinisu suurem saak keskmiselt 275 kg/ha rohkem võrreldes Eesti ’mangaanivaba’ tehnoloogiaga. Samas saab ära märkida, et Taani tehnoloogias kasutatud väiksem külvinorm 250 id. seemet/m2 võrdluses Eesti variandi 500 id.seemet/m2 maksis kätte raskete talvitumistingimuste tõttu 2016. aastal. Selle aasta saagikustase oli üldiselt ka madal, sest põllul hukkus 80% sügisel külvatud talinisust.

Mangaani positiivse mõju ’kinnistamiseks’ oli meil 2018-2019 saagiaastal rajatud tootmiskatse Oisus, kus talinisule KWS Emili katselappe väetati 2-3 lehe faasis (8. oktoobril) 1,5 l/ha Profi Mangaan-nitraadi (350 g/ha mangaani) ja 0,5 l/ha Amino Plus 300-ga. Leheväetisi saanud katseosal algas kevadel kasv 4-5 päeva võrra varem ja seeläbi alustas taimik varem võrsumist. Järgnenud kevadine põuaperiood ei pärssinud nii tugevalt võrsumist kui väetamata alal ja tulemuseks oli leheväetist saanud osal keskmiselt 1,5-2 võrset rohkem, kui sügisel väetamata võrdlusalal. Tulemuseks oli väetatud osa suurem saak 459 kg/ha, kvaliteedilt andsid mõlemad osad 2. klassi toiduvilja. Tulukuseks lugesime siis 60 eurot hektari kohta.

Lisamärkusena saab ära tuua, et nendel aastatel saime ka kinnituse sügisese umbrohutõrje kasumlikkusele talinisul. Umbrohutõrjet tehti kõigi kolme tehnoloogia juures ning võrdluses ’nullvariandiga’ tõstis sügisene umbrohutõrje talinisu saaki keskmiselt 300 kg võrra hektari kohta.

On teada, et taimed vajavad fosforit-kaaliumi (PK) kogu vegetatsiooni perioodi ajal, madala temperatuuriga perioodil on fosfori omastamine mullast raske. Seda probleemi saab vältida leheväetiste kasutamisega.

2020. aastal rajasime OÜ Estonia tootmispõldudele katse, kus soovisime saada infot varakevadel kasutatava kõrge fosfori sisaldusega leheväetiste PK Max’i ( 2,0 l/ha), YV Kombiphos’i (1,75 l/ha) mõjust talirapsi saagikusele ja kvaliteedile. Väetiste kasutusnormide erinevus on tingitud toodete erinevast fosfori sisaldusest.

Kuna kevadel on oluline väetamise aeg, siis oli meil võrdluses 2 varianti:  

1. variant: ‘Esimesel võimalusel väetamine’, s.t. kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle + 5 kraadi ja algab vegetatsioon (taimemahlad hakkavad liikuma);

2. variant: ‘10 päeva pärast esimest varianti’. Taimed on aktiivses kasvufaasis, juurde on tulnud 1-2 lehte.

Tulemused olid järgmised:

Varajane fosfori kasutamine (1. variant) tõstis talirapsi saagikust mõlema leheväetise puhul ca 190 kg/ha ja õlisust 0,9%. Varane väetamine oli tulus, võime arvestada tulukuse tõusuks ca 100 eurot hektari kohta.

Hilisem kasutamine samade normidega ei andnud enam nii suurt efekti ja saagikuse tõus oli 75 kg/ha ning usutavat õlisuse tõusu ei olnud.  Saagi suurenemine on usutav, kuid tulukuse tõus ca 40 eur/hektar ei pruugi olla rahuldav, arvestades tehtud lisakuludega.

Kokkuvõtvalt saab kinnitada, et väetiste ja aminohapete kasvuaegne kasutamine nii sügisel kui kevadhooajal on tulu toov tegevus. Taimed on saagikamad ja suudavad paremini talvituda ning vastu pidada stressile. Keskkonna aspekti selles artiklis ei käsitletud, kuid ka selles osas oleme saanud kinnitust märkimisväärsele kasule.

Urmet Hiiekivi

Scandagra Eesti tootejuht (taimekaitsevahendid ja mikroväetised)