Munakanadele alates vanusest 4,5 kuud, munemise algusest
Orienteeruv söömus: 110-130 g päevas
Struktuur: 4 mm graanul
Munev kana vajab enim toorproteiini ehk valku, et moodustada muna. Kauni munakoore tekkimisel on tähtis osa ka lubjakivil (Ca), mille puudumisel tekivad nahkmunad. Toodangut andva linnuna peab kana säilitama kogu munevuse jooksul sulestiku hea väljanägemise ja oma kaalu, mis tagatakse piisava hulga lüsiini ja metaboliseeruva energiaga. Eesti kliimas võib talvel puuduliku sööda korral esineda sabaaluse ja sulgede nokkimist, kaalulangust ja mittemunemist. Munakanasööta toodetakse graanulina. Hea munakana on energiline, jookseb ringi, siblib, kaagutab ja lendab.
Toitainete sisaldus kg-s tootes
| Metab. energia MJ/kg | 11 |
| Toorproteiin % | 17 |
| Toorrasv % | 2,7 |
| Toorkiud % | 3,0 |
| Toortuhk % | 11,2 |
| Lüsiin g | 8,2 |
| Metioniin g | 4,4 |
| Treoniin g | 6 |
| Kaltsium g | 35 |
| Fosfor g | 6 |
| Naatrium g | 1,5 |
| Seleen mg | 0,27 |
| Tsink mg | 54 |
| Mangaan mg | 70 |
| Raud g | 30 |
| Vask mg | 6 |
| Jood mg | 0,46 |
Lisaained kg-s tootes
| A-vitamiin RÜ | 10 000 |
| D-vitamiin RÜ | 2500 |
| E-vitamiin mg | 25 |
| B1 mg | 1,96 |
| B2 mg | 4,96 |
| B6 mg | 2,97 |
| B12 mcg | 19,8 |
