Juulikuu sajud on tekitanud lisavõrseid just suviotradesse ja palju on näha teise rinde umbrohtusid, mis tärkasid hiljem peale peamist umbrohutõrjet. Umbrohtunud põldudel saab teha koristuseelset umbrohutõrjet glüfosaadiga, kui pole taotlenud KSM toetust või loobunud glüfosaadi kasutamisest, toodeteks on Rodeo FL kulunormiga 2,0-3,0 l/ha või Roundup Powermax kulunormiga 1,0-1,5 kg/ha. Koristuseelse umbrohutõrje puhul tuleb jälgida, et terade niiskuse sisaldus oleks 30% või alla selle ning vahe töötlemise ja koristuse vahel oleks minimaalselt 10 päeva.

Talirapsi külvide puhul, kui eelviljaks oli talioder, pole varise surve nii suur ja kooritud põldudel on ka osa varist kasvama läinud. Kui eelviljaks oli suvioder või talinisu ning koorimist ei jõutud teha, siis tuleks esimese asjana tähelepanu pöörata varisele ja kõrrelistele umbrohtudele, sest juulikuine niiskus soodustas kõrreliste umbrohtude arengut ja on põlde, kus kõrrelised umbrohud on saanud suureks probleemiks. Orasheina tõrje puhul tuleks pöörata tähelepanu toodete kasutusnormidele, kuna orashein vajab efektiivseks tõrjeks suuremaid kulunorme, kui teravilja varis. Varise ja kõrreliste umbrohtude tõrjeks on sobilikud tooted Targa Super normiga 0,75-2,0 l/ha, Quick 5% EC normiga 1,25 l/ha, Zetrola 0,5-1,5 l/ha või Fortune(Fusilade Forte) 0,6-1,6 l/ha. Kõrrelised umbrohud tuleks ära tõrjuda just ristõielistes ja liblikõielistes kultuurides, kuna nendes kultuurides on toodetel kõrgem efektiivsus ja see on ka majanduslikult soodsam. Teraviljast on kõrrelisi umbrohtusid raskem tõrjuda ja teatud juhtudel ka võimatu ning lisaks on see majanduslikult kulukam. Probleemseim kõrreline umbrohi on meil täna murunurmikas, mis levib minimeeritud harimisviisiga põldudel just põllu äärtes ja tallatud kohtadesse. Murunurmika tõrjeks talirapsis on juba paar aastat turul olnud Centurion Plus normiga 1,0 l/ha, lisaks murunurmikale tõrjub toode ka teravilja varist. Tugeva varise surve puhul on soovituslik ennem ära teha varise tõrje, kuna murunurmikas on hilisema tärkamisega ja arvestades, et Centurion Plus on kontaktse mõjuga, siis on vajalik pritsida tärganud murunurmika taimi.

Erinevate laialeheliste umbrohtude tõrjel tuleks kindlasti tähelepanu pöörata ristõielistele umbrohtudele, mis on sügisel kiire arenguga ning sellega kaasnevalt tekitades konkurentsi ja „venitavad“ talirapsi külvides n.ö rapsitaimed välja. Sellises olukorras halveneb rapsi talvitumine ja eriti suure surve korral võib taliraps juba sügisel jääda umbrohtude varjus kängu ja hukkuda. Laialeheliste umbrohtude tõrjeks on praegu parimaks lahenduseks Metazamix + Belkar segu normidega 0,6-0,8 l/ha Metazamixi ja 0,25 l/ha Belkarit. Siinkohal tuleks jälgida just põldsinepi ja põldrõika suurust, kuna Belkar mõjub idulehtedes sinepile/rõikale, ka suurema põld-litterheinaga saab Belkar kenasti hakkama. Metazamixi ja Belkari kasutamisel tuleb meeles pidada, et tegemist on kontaktsete toodetega ja vajavad toimimiseks tärganud umbrohtusid. Paagisegu kasutamine on soovituslik alates rapsi kahest pärislehest kuni kuue pärisleheni faasini, kasutamisel tuleb jälgida, et 80%-l talirapsi taimedel oleks minimaalselt 2 pärislehte, ning kasvuregulaatorite kasutamisel järgida tööoodet, milleks on 7 päeva. Käesoleval aastal anti eriluba Salsa kasutamiseks ristõieliste umbrohtude tõrjeks talirapsides. Samamoodi nagu Belkar mõjub ka Salsa väikestele umbrohtudele, mis on kuni kahes pärislehes, parim tõrjeaeg on umbrohtude idulehtede faasis. Salsa kasutusnorm on 15-25 g/ha, vajalik on juurde lisada ka märgaja Profiwett 0,1 l/ha.

Clearfield tehnoloogia kasutajatele on herbitsiidide valikus Clamox normiga 2,0 l/ha või Cleravo normiga 1,0 l/ha. Mõlema tootega tuleb kaasa spetsiaalne märgaja Dash, mille norm on 1,0 l/ha. Toodete valimisel tuleks juhinduda sellest, et Clamox’is sisalduv teine toimeaine metasakloor vajab samamoodi toimimiseks mullapinda ja -niiskust, Cleravo teiseks toimeaineks lisaks Clearfield toimeainele on kvinmerak, mis on rohkem kontaktse mõjuga. Sellisel juhul tuleks juhinduda sellest, et kui mullapind on niiske ja põhku vähe, siis on sobilikum toode Clamox, kui mullapinnal on põhku rohkem ja niiskust vähem, siis võiks eelisatada Cleravo’t.

Mullaherbitsiide kasutamisel on oluline mulla niiskus ja toote kontakt mullaga, kuna hetkel on niiskusolud head, siis pigem jälgida, et põllul oleks põhk korralikult segatud. Kui kontakt mullaga pole hea, siis on soovitatav kasutada kontaktseid lahendusi, millest sai kirjutatud ülalpool. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata nälkjatele, mille olemasolu sellel aastal on esimesed seired põllul juba näidanud. Kindlasti seirake põlde ja kui on kahtlus, siis kontrollimiseks on kõige lihtsam panna põllule kontrollitavasse kohta maha mingi kate, näiteks prügikott, vineeritükk vms. ja kinnitada see maapinnale. Periooditi saate seda hommikuti kontrollimas käia, kas nälkjad on katte alla kogunenud või mitte, ja nende esinemisel saate koheselt alustada tõrjega ning kui raps on veel külvamata siis seda koos külviga. Nälkjate tõrjeks sobilikud tooted on Sluxx, Ironmax Pro, mis on raudfosfaadi toimeainega või Lima Oro mille toimeaineks on metaldehüüd. Kõikide nälkjate tõrjeks kasutatavate toodete kasutusnorm on 7,0 kg/ha.

Rapsi pritsiringidest ei tohiks välja jätta ka leheväetiseid. Kindlasti tuleks kasutada boori, mis aitab kaasa taimede külmakindlusele ning on ka oluline element mõjutamaks rakuseinte tugevust ja elastsust, eriti ajal, mil toimub taime kiire kasv. Scandagra tootevalikus on kõrge boorisisaldusega leheväetised Profi Boor 150, Lebosol Boor 130, Boor Molübdeeniga ja YaraVita Bortrac. Rapsile antav boori kogus elemendina võiks sügisel jääda 300 grammi juurde hektari kohta.

Lisaks on oluline, et talvele läheks vastu heas toitumuses taimik. Selleks on vaja rapsile anda vajalikke võtmeelemente juba sügisel, milleks on lisaks boorile veel mangaan, magneesium ja molübdeen. Kõiki neid olulisi elemente sisaldavad Yara leheväetised YaraVita Brassitrel PRO (suspensioon) ja Brassitrel BIO (vesilahus) ning Profi tootevalikust toode Profi Raps, kulunormiks 1,0-2,0 l/ha.

_________________________

Kaarel Kallion ja Mariette Sakkool

Scandagra Eesti agronoom-nõustajad

Eelseisvad tööd ja tegemised põldudel